Brüssel kavatseb peagi tulla avalikkuse ette mahuka Euroopa Kaitsefondi plaaniga ({{commentsTotal}})

Saksa mägijäägrite soomuk 2016. aasta suvel Eestis.
Saksa mägijäägrite soomuk 2016. aasta suvel Eestis. Autor/allikas: mil.ee

Ajalehe Financial Times andmetel on Brüsselil kavas peagi tulla avalikkuse ette plaaniga suurendada kiirkorras kulutusi küberturvalisusele, sõjalaevadele ja droonitehnoloogiale. Tegemist on osaga Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud Euroopa Kaitsefondist, mida asutakse looma ajal, kui tulevane USA president Donald Trump on nõudnud NATO liitlastelt senisest suuremat panust riigikaitsesse.

Ettepanek on jätkuks liikmesriikide poolt langetatud otsusele süvendada kaitsealast koostööd ning suurendada koordineerimist, et tugevdada Euroopa terrorismivastast võimekust ning välispiire, vahendasid FT ja Euobserver.

Komisjoni plaanid sisaldavad ka piiriüleste riigikaitsehangete suurendamist ning senisest suuremat rõhku pannakse ühiste standardite juurutamisele relvastuse ja muu varustuse vallas. Hetkel tehakse umbes 80% riigikaitset puudutavatest hangetest riiklikul tasandil.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni poolt esitletavas ettepanekus avaldatakse soovi suurendada Euroopa võimekust nii maal, õhus, merel kui ka kosmoses, erilise tähelepanu all on küberkaitse ja luureinfo kogumine.

Lisaks Trumpi hoiatustele on plaani vormistamisele aidanud kaasa ka Brexit, sest seni on Suurbritannia olnud peamiseks Euroopa-ülese kaitsepoliitika vastane ning London on rõhutanud, et see valdkond saab olla vaid NATO vastutada.

Kaitsepoliitika ühtlustamise eestvedajateks on olnud aga Prantsusmaa ja Saksamaa ning neid on olnud toetamas ka Itaalia ja Hispaania. Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini on samuti väitnud, et kodanikud peavad julgeolekupoliitikat üha rohkem ka Euroopa Liidu vastutusvaldkonnaks. Samal ajal on ta märkinud, et mingit "Euroopa armeed" pole kavas looma hakata.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on samuti avaldanud arvamust, et Euroopa ei saa endale lubada teiste sõjalise võimsusele toetumist ning et plaanitavat Euroopa Kaitsefondi on vaja uuringute ja innovatsiooni hoogustamiseks.

Plaani peamiseks eesmärgiks on see, et EL-i liikmesriigid saaksid suurenevatest kaitsekulutustest rohkem kasu. Kuigi iga liikmesriik oleks endiselt oma sõjaliste ressursside ja tehnoloogia peremees, eeldab Brüssel, et riiklike ressursside ühendamisel saaks strateegilise relvastuse ja varustuse hankimisel senisest suuremaid eesmärke seada.

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi Euroopa Liit (ehk täpsemalt EL-i liikmesriigid kokku) on kaitsekulutuste poolest maailmas USA järel teisel kohal, on ressursside kasutamine küllaltki ebaefektiivne, sest esineb väga palju dubleerimist ning erinevate liikmesriikide tehnika ja varustus pole omavahel kohaldatavad. Brüsseli hinnangul kaotab EL sellise koordinatsiooni puudumise tõttu igal aastal umbes 25-100 miljardit eurot.

Samuti on oht, et Euroopa kaitsetööstus jääb ilma piisavate investeeringuteta muust maailmast maha ning võib minetada võimekuse oma liikmesriike vajadusel iseseisvalt varustada.

Euroopa Kaitsefondis osalevatel riikidel tekib plaanide kohaselt ka võimalus fondist laenu võtta, et endale uut sõjatehnikat hankida.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: