EL-i juhid jõudsid Ukrainat puudutavate Hollandi nõudmiste asjus kokkuleppele ({{commentsTotal}})

{{1481808548000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu riigijuhid toetasid neljapäeval Brüsselis toimuval ülemkogul Hollandi valitsuse nõudmisi, mis puudutasid EL-i ja Ukraina assotsiatsioonilepingu sõlmimist. Esimesena teatas kokkuleppele jõudmisest Malta peaminister Joseph Muscat.

Samuti Brüsselisse ülemkogule saabunud Hollandi peaminister Mark Rutte märkis, et ta pole hetkel veel kindel, kas Hollandi parlament Ukraina assotsiatsioonilepingu ratifitseerib, vahendas Reuters, Politico ja Euobserver.

"Minu hinnangul on mul võimalus parlamendi heakskiit saada, kui me hea kokkuleppe teeme. Kuid seda näitab tulevik, see ei saa olema lihtne," sõnas ta.

Rutte rõhutas, et assotsiatsioonileping ei taga Ukraina saamist automaatselt EL-i liikmeks, et mingit lisaraha Kiievile ei anta ning Ukrainale ei anata ka mingit julgeolekugarantiid.

Rutte: läbikukkumine oleks kingitus Putinile

Brüsselisse ülemkogule saabunud Hollandi peaminister Mark Rutte hoiatas varem, et kui liikmesriikidel ei õnnestu Ukraina ja Euroopa Liidu assotsioonilepingu asjus sobivale lahendusele jõuda, oleks "suurim kingitus, mida me saame [Venemaa presidendile] Vladimir Putinile teha".

Rutte rõhutas, et EL pole praegu olukorras, kus ta saaks Putinile kingitusi teha, vaid eesmärgiks on tagada Euroopa ühtsus, vahendas Euobserver.

Hollandi valitsus otsib õiguslikult siduvat kompromissi, mis võimaldaks allkirjastada Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, mille Hollandi valijad kevadisel referendumil tagasi lükkasid.

Rutte märkis esmaspäeval kirjas parlamendisaadikutele, et tahab läbi rääkida teksti üle, mis kinnitaks selgelt, et assotsiatsioonilepe ei tähenda automaatset sammu Ukraina täisliikmestaatuse poole, et sellega ei kaasne kollektiivseid julgeolekutagatisi ega kohustusi sõjaliseks abiks ning et see ei anna ukrainlastele õigust EL-is töötamiseks.

Rutte on varem öelnud, et euroskeptikute korraldatud referendum Ukraina ja Euroopa Liidu tihedamate sidemete üle, mille valijad kindlalt tagasi lükkasid, oli "katastroof".

"Olen kindlalt referendumite vastu ning eriti kindlalt rahvusvaheliste lepete referendumile panemise vastu, kuna sellel ei ole mingit mõtet, nagu näitas Hollandi hääletus," ütles Rutte Euroopa Parlamendi saadikute konverentsil. "Selle referendumi tulemused olid katastroofilised."

Ratas: EL toetab Ukrainat ka tulevikus

"Tänahommikusel kohtumisel Hollandi peaminister ütles, et teeb kõik oma riigis selleks, et assotsieerimisleping ratifitseerida. Tal on usku sellesse, et kui sünnivad need otsused täna ülemkogul, siis ta näeb võimalust, et siseriiklikult Holland toetab seda," kommenteeris Eesti peaminister Jüri Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Küsimusele, kas Maidani revolutsiooniga Euroopale lähenemist nõudnud ukrainlaste jaoks on vihjed, et nad pole EL-i teretulnud, kibe sõnum alla neelata, vastas Ratas järgmiselt: "EL on väga tugevalt toetanud Ukrainat ja toetab ka tulevikus. Antud otsus täna ülemkogul on üks samm ja sellest sammust ei saa kindlasti järeldada neid järeldusi."

Referendumi puhul polnud peateemaks Ukraina, vaid Euroopa Liit

Hollandis aprillis toimunud referendumil toetas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks pidi osalusprotsent ületama 30.

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt parajasti esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Nagu ka paljudes teistes liikmesriikides, on ka Hollandis kriitika Euroopa otsustusprotsessi suhtes kasvanud. Paljude jaoks on raske leppida näiteks Kreeka toetamise või mitmete migratsiooni või pagulasi puudutavate otsustega. Valitsusel on aga tulnud pidevalt selgitada, miks need otsused on nii hollandlaste kui ka kogu Euroopa huvides.

Kuigi seaduse kohaselt pole referendumi tulemus valitsuse jaoks siduv, on paraku valimisteni jäänud vähem kui aasta ning kui valitsus referendumi tulemust ei arvesta, annab see valimistel ilmselgelt tunda.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima 2015. aasta algusest. Selleks et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Referendumi ajal eesistujamaaks olnud Holland jäi seega küllaltki piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus enne referendumit üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit saab olema inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes juunis otsustasidki Euroopa Liidust lahkuda. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga.

Toimetaja: Laur Viirand



EV100
uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: