Berliini jõuluturu rünnaku asjus kinni peetud mees lasti vabaks, tegelik ründaja on endiselt jooksus ({{commentsTotal}})

{{1482227430000 | amCalendar}}

Berliinis esmaspäeval jõuluturul inimeste sekka sõitnud ning vähemalt 12 inimest tapnud ja 48 inimest vigastanud veokijuhiks peeti esialgu 23-aastast pakistanlast, kes aga oma süüd eitas. Hiljem kinnitati, et politsei võttis siiski kinni vale mehe ja ründaja on senini vabaduses, mis omakorda tähendab, et terrorioht on endiselt kõrge. Ekslikult kinni peetud pakistanlasest varjupaigataotleja pääses teisipäeva õhtul vabadusse. Rünnaku eest võttis hiljem vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Teisipäevaõhtuse seisuga on Berliini jõuluturu rünnakuga seoses teada järgmised asjaolud:

* Keegi hetkel veel teadmata isik sõitis esmaspäeva õhtul kella 21 paiku Berliinis Breitscheidplatzi jõuluturul viibinud inimeste pihta:

* hukkus 12 inimest;

* vigastada sai 48 inimest, kellest kümme on raskes seisundis;

* politsei hinnangul on tegu terrorirünnakuga;

* ründaja võib olla endiselt liikvel ning ta võib olla relvastatud. Võimalik, et tulekul on veel rünnakuid;

* veoauto on pärit Poolast ning kuulub sealsele transpordiettevõttele. Sõiduk asus Lääne-Poolast Berliini poole teele esmaspäeva pärastlõunal;

* ohvritest kuus on Saksamaa kodanikud. Üks ohvritest on aga 37-aastane Poola kodanik, kes oli veoauto algne juht. Politsei kinnitusel oli ta maha lastud;

* teisipäeva õhtul võttis Berliini rünnaku eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Olulised küsimused, mis pole veel vastust saanud:

* rünnaku sooritaja isik pole teada. Esmaspäeva õhtul kinni peetud mees eitab oma seotust ning ka politsei on üsna veendunud, et kinnipeetava näol pole tegu süüdlasega;

* rünnakuga seotud isikute arv pole teada ehk süüdlasi võib olla rohkem kui üks;

* rünnaku põhjust hetkel veel ei teata. Islamiäärmuslik motiiv on võimalik, kuid politseil pole selle kohta kindlaid tõendeid;

* politsei ei tea, kas rünnaku sooritamiseks saadi juhiseid kuskilt mujalt;

* täpsed andmed välismaalastest ohvrite kohta puuduvad. Eesti ja Soome välisministeerium on kinnitanud, et praeguste andmete kohaselt nende kodanikke ohvrite seas pole.

Meedias kirjutati juba varem, et kinni on peetud vale mees

Esialgu ründajaks peetud 23-aastane pakistanlane saabus Saksamaale umbes aasta eest. Ta sai tähtajalise elamisloa tänavu juunis, vahendas Reuters ajalehte Die Welt, kes tugines kriminaalpolitsei aruandele. Pärastlõunal kirjutas väljaanne, et politsei võttis kinni vale mehe.

"See on vale mees," sõnas kõrge politseiallikas. "Seetõttu oleme uues olukorras. Tõeline kurjategija on jätkuvalt relvastatud ja võib uut kahju põhjustada.

"Tõepoolest ei ole tegelikult selge, kas tegu on selle autojuhiga," tunnistas ka Berliini politsei president Klaus Kandt.

Saksama peaprokurör ütles pressikonverentsil, et uurimine käib ning tuleb olla teadlik, et kinni peetud mees ei pruugi olla ründaja. Samuti ei ole tema sõnul veel kindlaks tehtud, kas kurjategijal oli kaasosalisi. Selge pole seegi, kas ründaja sai kellegi käest juhiseid või tegutses omapäi.

Holger Munch Saksamaa kriminaalpolitseist ütles BBC teatel, et võimud peavad olema valmis teistekski sarnasteks rünnakuteks. Politsei kutsus kõiki sakslasi üles valvsusele.

Kõikide ohvrite isikut ei ole veel kindlaks tehtud, kuid prokuratuur arvab, et enamik neist on sakslased.

Angela Merkel rääkis ajakirjanikele, et juhtunu asjaoludes on veel palju segast, kuid praegu teadaolev annab alust järeldada, et tegu oli terrorirünnakuga. "Ma tean, et eriti raske on meil kõigil taluda seda, kui saab kinnitust, et teo toime pannud isik oli keegi, kes taotles kaitset ja varjupaika," nentis kantsler.

Saksa siseministeeriumi teatel suurendatakse julgeolekumeetmeid kõigil teistel riigi jõuluturgudel.

Esmaspäeva õhtul kihutas veoauto Berliinis Breitscheidplatzil jõuluturul viibinud inimeste hulka. Autoroolis olnud mees pääses põgenema, kuid politsei pidas hiljem kinni isiku, keda ründajaks pidas. Die Welt kirjutas, et üks turul viibinud inimene nägi kahtlusalust rahvahulka ramminud veoauto kabiinist välja hüppamas ja rahva sekka kadumas.

Anonüümsust palunud tunnistaja järgnes arvatavale kurjategijale ja püsis umbes kaks kilomeetrit tema kannul, olles samal ajal telefonitsi politseiga ühenduses, et teda kahtlusaluse asukohast informeerida. Politsei pidas mehe kinni Tiergarteni võidusamba lähedal.

Teisipäeva õhtul aga lasti kinni peetud pakistanlane vabadusse, sest võimud veendusid lõplikult, et temal pole juhtumiga midagi pistmist.

Poola veokijuhiga ei saadud juba tunde enne rünnakut ühendust

Veokist leiti veel üks inimene, kes oli maha lastud. Brandenburgi siseminister Karl-Heinz Schröter ütles ajakirja Focus Online teatel, et tegu oli ilmselt Poola autojuhiga, kes oli ohver, mitte kurjategija. Relva, millega ta tapeti, ei ole leitud.

Veokijuht, 37-aastane poolakas Lukasz Urban oli saabunud Berliini mitu tundi enne rünnakut ja rääkis kella 15 paiku oma abikaasaga telefonitsi, ütles veokijuhi sugulane Ariel Zurawski, kellele veoettevõte kuulub.

Kui naine mehele hiljem tagasi helistas, ei vastanud ta enam kõnele. "Telefon oli lihtsalt vaikne. Ta oleks vastu võtnud, kui oleks parajasti puhanud, eriti arvestades, et helistajaks oli tema naine," rääkis Zurawski.

Kella 15.45 ajal võis tema sõnul GPS-ist näha, kuidas veok edasi-tagasi liikus, nagu oleks keegi sellega sõitmist harjutanud. "Teadsin, et midagi on valesti," lausus ta.

Politsei otsis tururünnaku järel läbi asüülitaotlejate keskuse

Saksa politsei otsis juhtunu tõttu läbi endises Tempelhofi lennujaamas asuva majutuskeskuse. Operatsioonis osales kuni 250 politseinikku, vahendas BNS DPA uudist.

Agentuur tsiteeris Berliini põgenikeameti pressiesindajat Sascha Langenbachi, kelle sõnul küsitles politsei nelja meest, kuid kedagi kinni ei peetud.

Ajakirjanikega suhelnud majutuskeskuse elanik mõistis juhtumi karmilt hukka.

"Tahame avaldada kaastunnet sakslastele. See on terrorism. Oleme terrorismi ohvrid nii nagu teisedki. Põgenesime oma riigist terrorismi pärast. Mitte keegi, kel vähegi mõistust, ei toeta selliseid tegusid," rõhutas Süüriast pärit põgenik Ibrahim Sufi.

Immigratsioonivastase partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) liige Marcus Pretzell süüdistas Twitteri postituses rünnakus Merkelit. AfD juht Frauke Petry ütles aga, et Saksamaa ei ole enam turvaline riik ning radikaalne islamiterrorism on tunginud Saksamaa südamesse.

Saarimaa siseminister: riik on sõjaseisukorras

Saarimaa liidumaa siseminister Klaus Bouillon rääkis Saksa telekanalile SR jõuluturul toimunut kommenteerides, et Saksamaa on sõjaseisukorras. "Peame ütlema, et oleme sõjaseisukorras, kuigi mõned inimesed, kes soovivad igas asjas alati vaid head näha, ei taha seda tunnistada," lausus Bouillon.

Merkeli Baierimaa sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) esimees Horst Seehofer ütles, et juhtunu tõttu tuleks Saksamaa immigratsiooni- ja julgeolekupoliitikas muudatusi teha. "Võlgneme selle ohvritele, kannatanutele ja kogu elanikkonnale, et immigratsiooni- ja julgeolekupoliitika asjus ümber mõelda ja seda muuta," sõnas ta.

Slovakkia peaminister Robert Fico sõnas, et rünnak peaks muutma ELi liikmesriikide suhtumist migratsiooni. "Faktid on selged: 2016. aasta veebruaris Saksamaale saabunud ja põgenikustaatuse saanud migranti... kuulatakse nüüd üle kahtlustatuna selles õõvastavas, eemaletõukavas kuritöös," lausus Fico, viitamata, millistele allikatele ta tugineb.

Ta lisas, et rünnak muudab kahtlemata ELi liikmesriikide suhtumist migratsiooni ning kannatuste karikas on hakanud üle ajama. Euroopa avalikkus ootab Fico arvates rangemaid meetmeid.

Liidukantsler Merkel külastas sündmuskohta ja mälestas hukkunuid

Esmaspäeval külastas sündmuskohta ka liidukantsler Angela Merkel, kes asetas hukkunute mälestuseks lilli.

Valitsusjuht ütles, et see oleks põlastusväärne, kui selguks, et rünnaku korraldajaks oleks asüülitaotleja. Samas kutsus ta hoiduma hinnangutest enne, kui asjaolud on selged.

"Me ei taha elada hirmus, mis meid halvab. Isegi sellisel raskel ajal. Leiame jõudu elada sellist elu Saksamaal nagu tahame ehk vabalt, koos ja avatult," sõnas Merkel.

Jõuluturgude juurde püstitatakse teetõkkeid

Kuna rünnaku sooritaja on tõenäoliselt endiselt vabaduses ning terrorioht Euroopas on laiemalt pühadeperioodil kõrge, asusid Saksa võimud rakendama jõuluturgude lähistel tugevdatud turvameetmeid.

Näiteks piiratakse jõuluturud teetõketega, mis peaksid analoogsete veokirünnakute eest kaitsma.

Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, on julgeolekuorganid viimasel ajal hoiatanud, et islamiäärmuslastest terroristid kavandavad pühadeperioodil rünnakuid. Erilise tähelepanu alla olevat sihtmärkidena võetud just nimelt erinevad jõuluturud.

Alles eelmisel nädalal teatasid Saksa võimud, et suutsid üht sellist terrorirünnakut - täpsemalt pommiplahvatust - ennetada.

Veoauto kasutamine aga tuletab meelde suvel Prantsusmaal Nice'is aset leidnud terrorirünnakut. Prantsusmaa võimud teatasid esmaspäeva õhtul, et jõuluturgudel võetakse kasutusele varasemast veelgi suuremad turvameetmed.

Berliinis on Brandenburgi väravad Saksa lipu värvides.

Rünnaku eest võttis vastutuse ISIS

Äärmusrühmitus ISIS andis teisipäeva õhtul oma häälekandjaks oleva uudisteagentuuri Amaq vahendusel teada, et võtavad vastutuse Berliini terrorirünnaku eest.

Samas on olnud juba pikemat ISIS-e strateegiaks võtta vastutus võimalikult suure hulga terrorirünnakute eest ja seega ei saa avalduse põhjal veel järeldada, kas rünnaku sooritaja ja terroriorganisatsiooni vahel oli ka mingeid reaalseid sidemeid või oli tegu vaid ISIS-est innustust saanud üksiküritaja(te)ga. 

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: