Esimene katse riigikogus president ära valida kukkus läbi, sama juhtus valimiskogus. Suvi läbi kestnud valimiskampaania oli olnud justkui asjata, vahendas "Aktuaalse kaamera" 2016. aastat kokkuvõttev erisaade.

"Imelik oli see, kuidas president lõpuks sündis. Aga kui vaadata, kuidas president peaks sündima seadusetähe järgi, siis nii ta umbes sündiski - riigikogu fraktsioonid leidsid üksmeele, leidsid kandidaadi ja president sündis nädala ajaga nagu me teame. Sellest järeldub, et kõik see, mis enne toimus, oli üleliigne," arutles ajakirja Akadeemia peatoimetaja, president Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese nõunik Tooma Kiho.

Valimismaratoni otsa tegi lahti Reformierakonna auesimees Siim Kallas. See, et teda lõpuks ei valitud, ei olnud Kallase sõnul pettumus, kuid teda häirib, kuidas asi lahenes.

"Ma olen kogu aeg öelnud, et see, et mind ei valitud, ei ole pettumuse allikas ega põhjus, sest poliitikas on paratamatu, et kui sa mingisse kampaaniasse lähed, pead arvestama, et võib-olla ei võida. Aga mis mind siiamaani häirib ja ma ei kavatse kunagi mainimata jätta, on see, kuidas see asi ikkagi lõpuks lahenes," tõdes ta.

Nii väitlesidki mitmed presidendikandidaadi kandidaadid omavahel suvi läbi, kujunesid justkui üleriigilised valimised, kuigi valijaid oli tegelikult maksimaalselt 335 inimest ehk valimiskogu jagu.

"Ja siis poliitilised otsustajad ehmatasid sellest kampaaniast niivõrd ära, tulid kokku ja täieliku tagatoa tingimustes otsustasid määrata ametisse ühe kandidaadi. Ei mingeid valimisi enam, ei minegid valijamehi, ei mitte midagi enam. See on minu arvates viga, mida Eesti demokraatias ei oleks tohtinud juhtuda," ütles Kallas.

Kiho ja Kallas on ühiselt seda meelt, et lihtsaim viis oleks muuta seadust nii, et kehtetud sedelid arvesse ei läheks.

"Aga mida kindlasti peaks muutma või võiks muuta, on ind, millega inimesed, kes tahaksid presidendiks saada ja seavad oma kandidatuuri ise üles mitu kuud enne seda, kui tegelik otsus ja otsused langema hakkavad," lisas Kiho.

Siim Kallas ütles, et on üha enam seda meelt, et presidenti võiks valida rahvas. Kuid selleks peab muutma põhiseadust.

"See on huvitav, kas siis rahvas valib näitleja või sportlase, kes on iseenesest kõik toredad inimesed ja võivad olla ka väga kaalukad. Eks see ole ka poliitilise klassi ülesanne tõestada oma vajalikkust. See on väljakutse. Kui tõepoolest saab presidendiks populist ja meedias väga populaarne inimene, siis see näitab, et peavoolu poliitilised jõud ei suuda oma sõnumit tuua. Asja tuleb kahepoolselt vaadata. Ja lõppkokkuvõttes - iga rahvas väärib oma presidenti. Iga rahvas väärib oma valitsust, see on tõsi," ütles Kallas.