Siim Kallas: mind häirib siiani, kuidas presidendivalimised lõpuks lahenesid ({{commentsTotal}})

Taasiseseisvunud Eesti sai suvel neljanda presidendi - vaatamata mitmele valimisvoorule tunnistati võitjaks hoopis viimasel hetkel esile astunud euroametnik Kersti Kaljulaid. Kogu protsess tõstatas aga küsimuse, kas presidendivalimiste korda ei peaks siiski muutma.

Esimene katse riigikogus president ära valida kukkus läbi, sama juhtus valimiskogus. Suvi läbi kestnud valimiskampaania oli olnud justkui asjata, vahendas "Aktuaalse kaamera" 2016. aastat kokkuvõttev erisaade.

"Imelik oli see, kuidas president lõpuks sündis. Aga kui vaadata, kuidas president peaks sündima seadusetähe järgi, siis nii ta umbes sündiski - riigikogu fraktsioonid leidsid üksmeele, leidsid kandidaadi ja president sündis nädala ajaga nagu me teame. Sellest järeldub, et kõik see, mis enne toimus, oli üleliigne," arutles ajakirja Akadeemia peatoimetaja, president Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese nõunik Tooma Kiho.

Valimismaratoni otsa tegi lahti Reformierakonna auesimees Siim Kallas. See, et teda lõpuks ei valitud, ei olnud Kallase sõnul pettumus, kuid teda häirib, kuidas asi lahenes.

"Ma olen kogu aeg öelnud, et see, et mind ei valitud, ei ole pettumuse allikas ega põhjus, sest poliitikas on paratamatu, et kui sa mingisse kampaaniasse lähed, pead arvestama, et võib-olla ei võida. Aga mis mind siiamaani häirib ja ma ei kavatse kunagi mainimata jätta, on see, kuidas see asi ikkagi lõpuks lahenes," tõdes ta.

Nii väitlesidki mitmed presidendikandidaadi kandidaadid omavahel suvi läbi, kujunesid justkui üleriigilised valimised, kuigi valijaid oli tegelikult maksimaalselt 335 inimest ehk valimiskogu jagu.

"Ja siis poliitilised otsustajad ehmatasid sellest kampaaniast niivõrd ära, tulid kokku ja täieliku tagatoa tingimustes otsustasid määrata ametisse ühe kandidaadi. Ei mingeid valimisi enam, ei minegid valijamehi, ei mitte midagi enam. See on minu arvates viga, mida Eesti demokraatias ei oleks tohtinud juhtuda," ütles Kallas.

Kiho ja Kallas on ühiselt seda meelt, et lihtsaim viis oleks muuta seadust nii, et kehtetud sedelid arvesse ei läheks.

"Aga mida kindlasti peaks muutma või võiks muuta, on ind, millega inimesed, kes tahaksid presidendiks saada ja seavad oma kandidatuuri ise üles mitu kuud enne seda, kui tegelik otsus ja otsused langema hakkavad," lisas Kiho.

Siim Kallas ütles, et on üha enam seda meelt, et presidenti võiks valida rahvas. Kuid selleks peab muutma põhiseadust.

"See on huvitav, kas siis rahvas valib näitleja või sportlase, kes on iseenesest kõik toredad inimesed ja võivad olla ka väga kaalukad. Eks see ole ka poliitilise klassi ülesanne tõestada oma vajalikkust. See on väljakutse. Kui tõepoolest saab presidendiks populist ja meedias väga populaarne inimene, siis see näitab, et peavoolu poliitilised jõud ei suuda oma sõnumit tuua. Asja tuleb kahepoolselt vaadata. Ja lõppkokkuvõttes - iga rahvas väärib oma presidenti. Iga rahvas väärib oma valitsust, see on tõsi," ütles Kallas.

Toimetaja: Merili Nael



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: