Eesti Raudtee küsib riigilt toetusraha juurde
Neljakordselt kukkunud kaubaveomahud on viinud Eesti Raudtee olukorda, kus tuleb paluda riigil toetust suurendada. Ehkki transiidiks otsitakse uusi kliente, pole endises mahus taastumist oodata ning põhi ei pruugi olla veel käes. Riigikogu majanduskomisjoni liige Toomas Kivimägi (RE) leiab olukorda kommenteerides, et aeg oleks minna Venemaaga suhteid siluma.
Eesti Raudtee vedas tipuaastatel 44 miljonit tonni kaupa aastas. Siis aga järgnesid sündmused Krimmis ja EL-i sanktsioonid Venemaale, mis tõid kaasa Venemaa vastusammud, ning Eesti Raudtee kaubamahud kukkusid kordades. Praegu on aastaseks kaubaveomahuks 11 tonni ning põhi ei pruugi olla veel käes - Eesti Raudtee prognoosi kohaselt kukub see tänavu veel 1,5 miljonit tonni.
Eesti Raudtee juhatus selgitas olukorraga tutvumas käinud riigikogu majanduskomisjoni liikmetele, et riigieelarvest täiendava raha ehk infrastruktuuritasu saamine tegevuse jätkamiseks on vältimatu. Skeem näeb ette, et riik eraldab üheksa miljonit eurot infrastruktuuritasudeks Edelaraudteele, kes siis omakorda peaks selle Eesti Raudteele taristu kasutamise eest maksma.
Tänavu sai Eesti Raudtee riigilt neli miljonit eurot, see oli esimene kord, kui riik kukkunud kaubamahtude tõttu saamata jäänud tasusid oma eelarvest kompenseeris. Järgmisel aastal lisanduks siis Edelaraudtee vahendusel sellele veel üheksa miljonit eurot ehk riigi tugi moodustaks 14 miljonit eurot kokku.
Kivimägi: Eesti peab Venemaaga suhteid siluma
"Ma siiski, püüdes olla objektiivne, söandan väita, et 80 protsenti kaubaveomahtude kadumisest on poliitilised põhjused Venemaal. Nad ei ole poliitiliselt vähimalgi märral huvitatud oma kaupade suunamisest läbi Eesti. Kui mullu oli kogu kauba maht veel 12,5 miljonit tonni, siis sellest seitse miljonit andis Vene transiidi pool. Muu on meie oma kaup, eeskätt põlevkivi," selgitab riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi (RE).
"Mina ei häbene seda öelda, et ka meie poliitilisel tasandil tuleks muuta retoorikat suhtumises majanduslikku koostöösse Venemaaga. Jagan täielikult põhimõtet, et me ei saa tegutseda Euroopas kokku lepitud poliitika vastaselt, aga leian, et poliitiliste kokkulepete ja tegelikkuse vahel on piisav ruum oma suhtumist kaubavahendusse Venemaaga väljendada. See jää võiks sulama hakata," leiab Kivimägi.
Kivimägi rõhutab, et sanktsioone leevendada mõistagi ei saa, sest see lõhuks Euroopa ühtust, ent vangerdusruumi on tema sõnul küll, vaja on vaid poliitilist tahet.
"Võib-olla oleks aeg küps, et - ma ei arva, et peaminister või president läheks Venemaaga neid suhteid siluma -, aga ütleme, et ministeeriumite asekantslerite tasemel või miks mitte ka ministrite tasemel, kas just Venemaale minna, aga kasvõi mõni kiri saata ministri poolt – see oleks üks märk, mida Venemaa ootab," leiab Kivimägi.
Kivimägi sõnul vajab ka Kasahstanist loodetud kaubavoog Venemaa luba, et selle kauba nende territooriumi kaudu siia saaks juhtida.
Üksiti seab ta kahtluse alla Valga ja Piusa vahelise kaubaveo mõttekuse, kus tema sõnul sõidab vaid üks kaubarong nädalas.
"See on üsna tõsine mõttekoht – kui ikka ei ole perspektiivis näha, et Venemaalt need kaubaveod taastuvad, siis on küsimus, kas on mõtet pidada ühendust, kus sõidab üks rong nädalas," põhjendab majanduskomisjoni aseesimees. "Ilmselgelt vajavad sellised asjad otsuseid. Ei saa lõputult kulusid kanda, veomahtude vähenedes tuleb ka kulude poolt vaadata ja neid on väga raske põhjendada," kommenteerib ta riigikogu poolt vaadatuna.
Savisaar: raudteele tuleb leida parem rakendus
Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar (KE) tõdeb, et Eesti Raudtee puhul ongi olemas vaid kaks lahendust: kas kaubamahud tõusevad või riigi toetus suureneb.
"Eks nad oma soovid esitavad Vabariigi Valitsusele eelarvestrateegiasse, aga mõistlikum eesmärk oleks leida rakendus raudteele, et ta end ära tasuks paremini. Eesmärk on rohkem kaupasid raudteel - reisijate arvelt finantseerida ei saa, piletihinda tõsta ei saa," põhjendab Savisaar. "Enamik Euroopoa riike maksab raudteele peale. Varem meie raudtee majandas ennast ise ära, aga see oli üsna eriline olukord Euroopa mõistes, sest Venemaalt tulev transiit oli ebaproportsionaalselt suur. Äkki on mingi muu transiit?" viskab Savisaar küsimuse õhku.
Samas tõdeb ta, et ega Eesti Raudtee juhtidel optimistlikke mõtteid, mille arvelt kaubamahte kasvatada, ole. Samas peaksid praeguse hinnastusmetoodikaga jätkates kaubamahud poole suuremad olema, mis viib vältimatult vajaduseni tõsta riigi toetust.
Kas Savisaar toetab taristuettevõtte täiendavat toetamist riigieelarvest, konkreetset vastust aga ei saa. "Eks me kindlasti arutame seda. Rahasumma taga on ka konkreetsed tööd ja ka põhjendused, mida võib edasi lükata, mida on mõistlik edasi lükata ja mida ei tohi saada edasi lükata. Suurusjärk sõltub sellest, kas reisirongiliiklus jätkab tänastel tingimustel," räägib Savisaar. "Reisijatevedu annab ainult 15 protsenti nende mahust, see on köömes, üldine tuleb kaubaveost. Kui reisijatevedu ära kaoks, siis nende rahaline pool nii oluliselt ei väheneks."
Peamiseks eesmärgiks nimetab Savisaar siiski täiendavate kaubavoogude leidmist.