Haley osales teisipäeval ÜRO julgeoleku nõukogu istungil, kus käsitleti Euroopat puudutavaid konflikte ja väljakutseid, vahendasid AFP ja Reuters.

Diplomaat märkis, et Ameerika Ühendriigid on valmis suhteid Venemaaga parandama, kuid seda pole kavas teha liitlaste arvelt ega loobudes NATO ja Euroopa Liidu toetamisest. "Ameerika Ühendriigid on arvamusel, et Venemaaga on võimalik omada paremaid suhteid - lõppude lõpuks ähvardavad meid mitmed samad ohud. Kuid suurem koostöö Venemaaga ei saa tulla meie Euroopa sõprade ja liitlaste julgeoleku arvelt."

USA esindaja sõnul Venemaa katsed Ukrainat destabiliseerida on praegusel hetkel üheks kõige tõsisemaks Euroopa ees seisvaks väljakutseks. Suursaadik rõhutas, et USA ja Euroopa Liit on ühisel arvamusel, et sanktsioonid Venemaa vastu kehtivad seni, kuni Venemaa tagastab Krimmi Ukrainale.

Viimase aja pingete kasv Ida-Ukrainas aga on Haley hinnangul "Venemaa jätkuva sekkumise tagajärg". Diplomaat märkis, et Venemaa äsjane otsus tunnistada Donetski ja Luganski võitlejate poolt välja antud dokumente, on "järjekordne otsene väljakutse katsetele saavutada Ida-Ukrainas rahu".

Haley lausus, et USA on pühendunud institutsioonidele, mis "hoiavad Euroopat turvalisena" ja "ei kõhkle" oma pühendumises NATO alliansile - USA tahab tihendada koostööd NATO sees ning hoida samal ajal uks lahti ka uutele liitlastele. Tema sõnul on eesmärgiks muuta NATO veelgi efektiivsemaks.

Suhteid Euroopa Liiduga nimetas Haley "tihedateks ja püsivateks" ning märkis, et erimeelsusi Euroopa valitsustega ei tohiks käsitleda toetamisest loobumisena. "Keegi ei tohiks valesti tõlgendada aeg-ajalt tekkivaid poliitilisi erimeelsusi ja debatte ega pidada neid millekski muuks kui täielikuks pühendumiseks meie liitlassuhetele Euroopas. Pühendumine on tugev."

Haley tegi oma avalduse ajal, mil paljud Euroopa liitlased ootavad USA presidendi Donald Trumpi administratsioonilt seisukohavõtte NATO-t, Euroopat ja ka Venemaad puudutava poliitika asjus. Suursaadikuga sarnaseid toetusavaldusi tegid hiljuti ka Euroopat külastanud asepresident Mike Pence, kaitseminister James Mattis ja välisminister Rex Tillerson.

Reuters: Bannon oli Saksa diplomaadiga kohtudes EL-i suhtes väga kriitilisel seisukohal

Samas kirjutab Reuters oma allikatele viidates, et nädal aega enne asepresident Pence'i Euroopa visiiti kohtus Saksa diplomaat Trumpi strateegianõuniku ning Breitbarti eksjuhi Steve Bannoniga, kes avaldas Euroopa Liidu kohta hoopis vastupidist arvamust.

Väidetavalt oli Bannon nimetatud Euroopa Liitu vigaseks moodustiseks ja andis mõista, et Washington tahab Euroopa riikidega suhelda pigem kahepoolselt.

Valge Maja vastas kommentaariks, et kohtumine tõepoolest toimus, kuid et allikate esitatud väited ei pea paika. "Nad rääkisid ainult kolm minutit ning tegu oli vaid kiire tervitusega."

Samas allikad rõhutavad, et Saksamaa valitsuses oldi pärast kohtumist siiski ärevil, sest mõnede ametnike lootus, et Bannon asub administratsiooni liikmeks saades oma varasemaid EL-i vastaseid seisukohti pehmendama, ei pidanud paika.

Väidetavalt oli just Bannoni kohtumine ka põhjuseks, mis Saksamaa ja Prantsusmaa soovisid, et asepresident Pence tooks oma toetusavalduses eraldi välja ka Euroopa Liidu ning selle, et Washington ei ole seadnud eesmärgiks EL-i lõhkuda. Seda Pence ka tegi - ta kinnitas, et USA ja EL-i vahelised suhted on tugevad ning et seda seisukohta jagab ka president Trump.