Tartu unistab trammiliinist, juhivabadest bussidest ja rattaringlusest
Tartu linna nägemuses viivad 2030. aastal rahvast ühest linnaotsast teise juhtideta bussid ja tramm. Suur osa liikluskoormusest tahetakse kaotada rattaringluse süsteemi loomisega.
Tartu plaanib trammiliini rajamisel eeskuju võtta Tampere linnalt, kus otsus trammiliinide rajamiseks võeti vastu möödunud aasta lõpus. Sealsele kogemusele toetudes on linnal üksi trammiliini rajada keeruline kui mitte võimatu, mistap koostöö on hädavajalik.
"Võti on koostöö liiklusplaneerijate, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja kinnisvara omanike vahel. Sellise plaani saavutamiseks peab olema ühine huvi ühistranspordi arendamiseks," selgitas Tampere ühistranspordi planeerimisjuht Juha-Pekka Häyrynen "Aktuaalsele kaamerale".
Tartu linn näeb, et trammiliini järele on vajadus olemas.
"Tänaste juttude põhjal tundub, et sel Tartu trammil on ikkagi oma väga selge mõte. See autode baasil liikumine tegelikult ei mahu enam lihtsalt ära. Ja kui me võtame sellise rusikareegli, siis üks tramm on kolm bussi, on 167 autot ja umbes 300 inimest," piltlikustas Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Et autod ka edaspidi linna ära mahuksid, on mõtteid teisigi. Näiteks soovib linn võtta kasutusele linnaliinibussid, mis sõidaksid ilma juhtideta.
"Me oleme huvitatud ka prototüüpide katsetamisest meie linnaruumis ja ma usun, et õige peatselt on midagi siia ka tulemas. Ma arvan, aja mõttes me räägime mingisugusest aastasest perioodist," pakkus Laur.
Lähima paari aasta jooksul lülitatakse Tartu ühistranspordisüsteemi ka rattaringlus, mis omakorda tulevikus erinevaid võimalusi pakub.
"Seda saab kombineerida elektrimootoriga, et Toomemäelt siiski saaks mitte ainult alla, vaid ka üles. Või Riiamäelt. Et me ei pea ehitama dokke, et me ei pea neid ilmtingimata viima kuskile posti külge, vaid need rattad saavad olla sellises vabaparves, meil on nende positsioneerimiseks võimalused, meil on äpid, kust nende järele vaadata," visioneeris Laur.
Ühistranspordisüsteemis plaanitavate muutustega loodab linn luua ka tihedama linnamustri, mis aitaks kaasa erinevate teenuste arenemisele ja kiirendaks seeläbi ka majandust.
Toimetaja: Merilin Pärli