Tartu abilinnapea, sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski ütleb, et trammiliini saaks järgmisel kümnendil ehitada Euroopa Liidu ja riigi toetusel. Tramm läheks maksma 400 miljonit eurot, linnale tasuks see ära, kui vähemalt kolmveerand kulust saaks katta välisallikatest.

"Tramm annaks ühelt poolt rahalist kokkuhoidu linnale tulevikus bussiliikluse arvelt. Teiselt võimaldaks ta praegu bussidega liiklejaile lisaks kaasata uusi inimesi ühistranspordivõrku. Meil oleks pärast vähem autokasutajaid. See raha, mis me paneme teedeehitusse, tänavate korrashoidu, keskkonnakaitsesse, et kompenseerida seda kui palju meil on autosid, see on lihtsalt tegelikult röögatu," sõnas Kangilaski.

Abilinnapea, reformierakondlane Reno Laidre aga arvab, et tramm ei ole kulutõhus. Linnakeskkonna parandamiseks tuleks panustada kergliiklustaristusse ja valglinnastumise murede lahendamisele.

"Suur kitsaskoht, mis meid linnaarengu mõistes piirab, on väga hoogne autostumine. Selle kasvamine justnimelt linna äärealadel ja linnaga piirnevates asumites. Trammiühendus, analüüside põhjal, kahjuks seda probleemi ei lahenda," ütles Laidre.

Tartu linna eelarve on tänavu 215 miljonit eurot, seega on tramm juba kulude poolest ambitsioonikas projekt. Laidre sõnul ei ole projekti selle liigse lennukuse tõttu maha maetud. Kuigi üldplaneering täna trammiliini ette ei näe, ei ole selle võimalikku koridori ka muuks planeeritud.

"Ühel hetkel hakatakse ühistransporti ümber korraldama Tartus. Siis tuleb ette võtta kõige parem teadmine, tehnoloogia ja selle pinnalt need otsused langetada. Lähiaastate eelarvestrateegia ei näe võimalust suuremahulisteks - olgu see siis mingi muu ühistranspordiliik või trammiliin, rajamiseks," lisas Laidre. 

Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste sõnul pakkusid nemad trammi mõtte välja juba 20 aastat tagasi. Mardiste lisab, et kuigi tramm pole uus leiutis, on selle pluss stabiilsus. Trammiliine segavad ummikud näiteks vähem kui busse.

"Tegelikult tuleks ennast liigutada märksa kiiremini kui aasta 2030+. Meie reaalsus on see, et mida rikkamaks meie riik saab, seda rohkem me hakkame ise Euroopa Liidu eelarvesse raha juurde maksma, mitte sealt toetusi saama. Mida kaugemale see lükkub, seda rohkem me maksame sellest projektist ise oma taskust kinni," ütles Mardiste.

Mardiste tunnistab, et tramm üksi linnakeskkonna muresid ei paranda. Kergliikluse eelistamine on hea eesmärk, kuid Mardiste kritiseerib, et linnavalitsus ei taha autodelt ruumi ära võtta.

"Me teeme rattateid sinna, kus on palju ruumi. Kuskil kõrvaltänavatel, äärelinnades või linnast välja teeme toredaid rattateid. Linn ei ole siiamaani julgenud tulla päris kesklinna rattateedega. Riia-Turu ristmik – palun lahendage see mõistlikult ära. See oleks märgiline lahendus, et tõesti julgetakse, tahetakse ja tehakse," ütles Mardiste.