Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Maroko keelab julgeolekukaalutlustel burkade tootmise ja müügi

Burkat kandev naine Afganistanis.
Burkat kandev naine Afganistanis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Maroko keelab julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde burkade tootmise ja müügi, teatas ajakirjandus teisipäeval.

Maroko ametivõimud ei ole teadet kinnitanud, kuid ajakirjanduse andmetel peaks siseministeeriumi korraldus jõustuma sel nädalal.

"Me astusime samme selle riietuseseme impordi, tootmise ja turustamise täielikuks keelustamiseks kõigis kuningriigi linnades," ütles uudisteportaal Le360 siseministeeriumi kõrge ametniku sõnu vahendades.

Ilmselt on otsuse taga julgeolekukaalutlused, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks", lisati teates.

Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad.

Maroko seisab silmitsi poliitilise kriisiga

Maroko seisab silmitsi poliitilise kriisiga, sest islamistist peaminister katkestas pärast kolm kuud kestnud viljatuid ponnistusi kõnelused valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

Ummikseisu juured on võimuvõitluses islamistliku Õigluse ja Arengu Partei (PJD) ning kuningapaleega lähedalt seotud isikute vahel. Olukord ähvardab vallandada poliitilise kriisi ja võibolla koguni uued valimised.

Kuningas Mohammed VI tegi peaminister Abdelilah Benkiranele ülesandeks moodustada uus valitsus, sest PJD võitis oktoobrikuisel valimistel kõige rohkem parlamendikohti.

PJD tuli võimule pärast seda, kui kuningas kaotas 2011. aasta araabia kevade protestide mõjul mõned võimutäiuse sätted. Benkirane juhtis viis aastat eelmist koalitsioonivalitsust.

Viimastel valimistel tõusis aga PJD-le tugevaks konkurendiks ilmalik Ehtsuse ja Kaasaja Partei (PAM), mis võitles Maroko ühiskonna islamiseerimise vastu ja saavutas teise tulemuse.

PJD sai 395-kohalises parlamendis 125, PAM 102 kohta.

Benkirane on valimistest alates püüdnud taastada koalitsiooni, kuhu kuulub mitu erakonda, mille hulgas on nii islamiste, liberaale kui ekskommuniste.

Ta ei ole aga suutnud kokku saada enamuseks vajalikku 198 kohta ja nii teatas ta pühapäeval ootamatult, et katkestab kõnelused kahe erakonnaga - vasaktsentristliku Rahvusliku Iseseseisvuspartei (RNI) ja Rahvaliikumisega (MP).

Analüütikute sõnul oli kõnelustest saanud Benkirane ja RNI esimehe Aziz Akhannouchi võimuvõitlus. Akhannouchi on miljardär ja lahkuva valitsuse põllumajandusminister, kellel on kuningaga lähedased suhted.

Kõneluste katkestamine viitab ilmselt Benkirane taktikamuutusele ja soovile "viia probleem kõrgemale tasandile".

Palee ütleb, et tema seisab poliitikast kõrgemal, kuid avalüütikute sõnul näib, et tal ei ole muud võimalust kui sekkuda.

"Põhiseadus vaikub küsimuses, mis saab siis, kui peaministrikandidaat ei suuda enamust moodustada. Kuningal tuleb põhiseadust tõlgendada," ütles politoloog Abdellah Tourabi.

Uute valimiste väljakuulutamine on võimalik, kuid ebatõenäoline, ütles ta. Valitsuse moodustamise ülesanne võidakse anda mõne teise erakonna juhile, aga see tekitaks poliitilised pinged PJD-ga.

Tourabi sõnul pole ka võimatu, et kuningas käsib Benkiranel läbirääkimisi jätkata.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: