Venekeelese vähemuse õiguste eest võitlevaid MTÜsid tekib ja kaob pidevalt ning võib jääda mulje, et neid on väga palju. Kui aga lähemalt uurida, käivad neist läbi ikka ja jälle samad nimed.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp märkis, et taoliste kõlavanimeliste juriidiliste kehandite eesmärk on jätta venekeelses inforuumis muljet, nagu üksikud häälekad isikud esindaksid kõigi siinsete venelaste arvamust, samas toetada Kremli lõhestuspoliitikat. Raha saadakse enamasti Venemaa fondidest.

Võimalust end näidata ja pildile pääseda otsitaksegi iga hinna eest ning mille vastu täpselt protestida, polegi sageli tähtis. Iseloomulik on ka aktiivne tegutsemine sotsiaalmeedias, kus vale pildi loomise kaudu tõmmatakse kaasa ka tavakodanikke, ning soov näidata end ekspertidena, ehkki aktivistide seas on valdavalt lihttöö tegijad või töötud ehk inimesed, kelle tegelik taust ei anna alust nende arvamust mingil moel asjatundlikuna käsitleda. Propagandakanaleis esinevad nad aga poliitikavaatlejate ja ekspertidena erinevatel teemadel, näiteks NATO küsimustes.

Eri aktsioonidest käivad läbi samad nimed, näiteks Allan Hantsom, perekond Alexey Esakov ja Elina Esakova, Sergei Tšaulin ning Alexander Kornilov.

Neist Kornilov kuulub nii Altmedia kui Baltnewsmedia ja Rahva Õiglustunde MTÜ juhatusse. 2015. aastal sai Altmedia annetuste ja toetustena 123 600 eurot, mullu jäi toetuste rida nulli ning kahjumiks oli 4998 eurot. Juuni lõpu seisuga töötas Altmedias kolm inimest. Maksuvõlgu ühingul ei ole.

Altmedia juht peeti maksukuriteokahtluse tõttu kinni

2015. aastal arestis maksuamet Altmedia arvelduskonto, sest maksuhalduril oli alust arvata, et MTÜst viidi raha reaalselt mittetoimunud tehingute varjus maksuvabalt välja. Möödunud suvel peeti Kornilov kinni maksukuriteos kahtlustatavana, tegevust jätkab mees erinevate aktivistide kaudu aga senini.

2014. aastal loodi meediabränd Baltnews, mille alt alustasid nii Eestis, Lätis kui Leedus tegevust venekeelsed portaalid. Propagandaportaali pidava MTÜ Baltnewsmedia juhatuses on Kornilov ainus liige. Mullu sai ühing 136 800 eurot annetusi ja toetusi ning teenis 9868 eurot kasumit. Tööjõukuludeks läks sellest 63 670 eurot. Maksuvõlgu ettevõttel ei ole. Juuni lõpu seisuga on neil viis töötajat.

Kaitsepolitsei aastaraamatus on välja toodud, et Baltnewsi tegevust koordineerivad Rossija Segodnja töötajad, kes korraldavad sisuliselt kogu portaali tööd ja kajastatavaid teemasid. Ülesannete täitmise eest tasustatakse Rossija Segodnja kontrolli all olevate variettevõtete kaudu. Maksuvabade äriühingute nimelt makstakse Aleksandr Kornilovile iga kuu 11 400 eurot.

Lisaks kahele eelnevale MTÜ-le kuulub ta veel ka Rahva Õiglustunde MTÜ juhatusse, mille teine liige on Dmitri Kornilov. See 2009. aastal asutatud MTÜ on registreeritud samale aadressile Vormsi tänaval nagu Baltnewsmedia ning põhitegevusalaks on märgitud veebiportaalide tegevus.

Mulluse aastaaruande kohaselt sai see ühing annetusi ja toetusi 9110 eurot ja puhaskasum oli ligi 3300 eurot. Töötajaid MTÜ-l ei ole.

Ida-Ukrainasse abi koguv ühing: maksuvõlg ja esitamata aruanne

Lasnamäele Muhu tänavale registreeritud MTÜ Dobrosvet on meediakajastust leidnud seoses Ida-Ukrainasse humanitaarabi saatmisega. 2014. aasta suvel kirjutas näiteks Eesti Ekspress, kuidas Eesti mittekodanike ühendus kogus Ukraina põgenikele 13 tonni abi ja annetusi tegi 448 inimest.

Kuigi eesmärk on õilis, siis lähemal vaatlusel tekivad kahtlused. MTÜ on väitnud, et Ida-Ukraina poole on teele läinud üle kümne masina. Sellest on tehtud ka üksikuid fotosid, kuid selgust, kuhu täpselt nad lähevad, ei ole, ning praeguseks on ettevõttel tekkinud ka maksuvõlg.

Küsimusi tekitab ka asjaolu, et Dobrosvet teenis 2015. aastal 1961 eurot puhaskasumit, kuid palus samal ajal sotsiaalmeedia kaudu kiiresti annetusi, et toppama jäänud abisaadetised Ukrainasse vedada. Nüüdseks on MTÜ-le tekkinud 2924 euro suurune maksuvõlg ja esitamata on ka eelmise majandusaasta aruanne.

Sellises tegutsemismustris ei ole midagi uut. Uurides "kaasmaalasi" kaitsvaid ühinguid ja nende aastaaruandeid lähemalt, tulebki esile tüüpiline muster, kus MTÜ saab kõigepealt toetusi, jätab aruanded esitamata, läheb kustutamisele ning siis tehakse samade isikute eestvedamisel uus "keha", mis sarnast tegevust jätkab.

Dobrosveti juhatusse kuuluvad Alexey Esakov, Allan Hantsom, Dmitri Gorban ja Elina Esakova.

Äriregistri andmetel asutas Elina Esakova 2016. aasta lõpus EMON OÜ, mis tegeleb kasutatud kaupade müügiga. Dobrosveti tegemiste juurest lahkunud Ljudmilla Andronova on varem meedias väitnud, et asjaajamine pole olnud õige ja osa annetatud asjadest kadusid.

"Kuldne trio" ehk kolm läbivalt aktsioonidega seotud isikut

Allan Hantsom on kaitsepolitseile ammune tuttav: teda on varem kriminaalkorras karistatud vara tahtliku hävitamise eest ning kaitsepolitsei kirjutas aastaraamatus, kuidas ta õhutas rahvuslikku ja rassilist vihkamist barkašovlaste ridades - 2002. aastal mõisteti ta ka selles kuriteos süüdi toonase karistusseadustiku paragrahvi 72 lõige 1 järgi, mis käsitleb rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamist.

Sputnik avaldab sageli Hantsomi poliitkommentaare, kus teda on tituleeritud nii poliitikavaatlejaks kui Eesti politoloogiks.

Eelmise aasta septembris korraldas Hantsom, kes kuulub ka MTÜ Eesti Indoeurooplaste Liit Rodina juhatusse, Tallinnas protesti USA sõjatehnika Ida-Euroopasse toomise vastu. Korraldamisega oli teiste seas seotud ka Esakov.

Sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel astub Hantsom üles Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Põhja-Tallinna piirkonna kandidaadina ning on ka EÜVP aukohtu esimees.

Kaitsepolitsei aastaraamatutele tuginedes võib öelda, et Esakov, Hantsom ja Sergei Tšaulin moodustavad nii-öelda kuldse trio, kes erinevatest venekeelsete inimeste õiguste eest korraldatavatest aktsioonidest läbi käivad.

Kõik kolm kuuluvad ka MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhatusse. Koos korraldati mullu sügisel näiteks "Rahu marssi", et avaldada rahulolematust Ida-Euroopa militariseerimise vastu. Tähtis aktsioon on ka 9. mail toimuv „Surematu polgu” rongkäik, mille kohta kapo on kirjutanud, et sõjas langenute leinamist üritatakse muuta poliitiliseks tööriistaks.

"Kaasmaalaste" eest võitlejad lisasid hoogu ka Haabersti remmelga juures

Huvitava nüansina tõuseb esile asjaolu, et „Rahu marsil” kasutatud plakat kirjaga "Rahu. Mir. Peace" oli kohal ka tänavu suve hakul Tallinnas kirgi kütnud Haabersti remmelga juures. Meedias avaldatud fotodelt võis puu maha raiumise vastu protestijate juures ära tunda ka kapo aastaraamatus kremlimeelseks aktivistiks nimetatud Tšaulini. Tragikoomiliseks muudab olukorra asjaolu, et Tšaulin on Tallinna linnale lepingulise partnerina heakorrateenuseid pakkuvad Haabersti Haldus OÜ töötaja.

Pika nimega MTÜ Inimõiguste Kaitse Keskus "Kitezh" on registreeritud 2012. aastal, tegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Ühing, mille tegevuse eesmärk on lihtsustatult öeldes näidata, et venelasi kiusatakse, sai eelmisel aastal tuhat eurot toetust Tallinna linna kodurahuprogrammist, et korraldada tasuta juriidilist huviringi vene keeles noorte inimeste jaoks.

Mulluse aruande kohaselt saadi annetusi ja toetusi kokku 1865 eurot, 2015. aastal oli annetuste summaks 12 543 eurot. Mullu sai MTÜ 928 eurot kahjumit ja töötajaid neil ei olnud.

Kitezhi juhatusse kuulub Mstislav Rusakov, kes on ka näiteks MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse esimees.

Kaitspolitsei vana tuttav, 2007. aasta aprillirahutuste ajal tuntust kogunud Öise Vahtkonna aktivist Maksim Reva kuulub Lääne-Ida MTÜ juhatusse, mille tegevusalaks on kodanikuõiguste kaitse ja eeskoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitse. Ühing tegutseb 2013. aastast alates ning on praeguseks kogunud 4804 eurot maksuvõlga, samuti on esitamata 2016. aasta majandusaruanne. Info puudub ka töötajate kohta.

Sanktsioonid kasvatasid konkurentsi kohalike aktivistide hulgas

Harrys Puusepa sõnul on seoses Venemaale kehtestatud sanktsioonidega konkurents siinsete aktivistide hulgas tihenenud, sest kahanenud on ka summad, mida siinsed ühingud Venemaa fondide kaudu kasutada saavad.

Ühingute ühisnimetajaks on sageli segadused maksude maksmises. MTÜd annavad aga võimaluse toetusi saada ja ühingu nimel sõna võtta ning vahel ka välisriikides mõnel konverentsil esinemas käia.

Hulk toodangust läheb Venemaa sisetarbimisse, nii ei pea sealsed ajakirjanikud ise Eestisse sõitma, vaid saavad kasutada viidatavat materjali.

Samuti võimaldab kallutatud teabe esitamine, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse esitatavad kaebused, konverentsidel esinemised ja muu selline mõjutada inimesi, kes on suhtumiselt neutraalsed, aga jäävad juttu tagakiusamisest siiralt uskuma. Kui mõni organisatsioon teeb Eesti riigile kaebuse põhjal järelepärimise, saab Eestis tegutsev MTÜ omakorda sellele viidates oma väidetele kaalu juurde.

Tänavaaktivistid üksi ei kujuta endast suurt julgeolekuohtu, kuid kaitsepolitsei aastaraamatutes leiavad nad regulaarset käsitlemist, kuna projektiäärmuslased kuuluvad Kremli mõjutustegevuse tööriistakasti. Praegust aega ei saa kaitsepolitsei hinnangul pidada varasemast rahulikumaks, endiselt mõeldakse välja ja võimendatakse olemasolevaid ühiskonna probleemkohti, et sellest endale teenistust tekitada.

"Kaitsepolitsei aastaraamatutes avame Kremli mõjutustegevuse olemust, kuna see aitab ohte maandada," märkis Harrys Puusepp. „Meie esmane eesmärk on ohte ennetada ning peame kasutama selleks parimaid seaduslikke võimalusi. Ohtude teadvustamine aitab kujundada adekvaatse ohutaju ning vähendab vaenuliku mõjutustegevuse lootust edule.“