Hololei rääkis ERRile, et sanktsioonipoliitika edu sõltub sellest, kuivõrd tihe on koostöö ELi, USA ja kõikide teiste G7 riikide vahel. Varasema sanktsioonipoliitika võti ongi olnud see, et kõik sammud on tehtud omavahel koordineeritult ja kokkulepituna.

"Seekord Ameerika Ühendriigid läksid natukene oma teed ja ei võtnud arvesse kõiki neid küsimusi, mis on partneritele olulised ja mida me oleme alati arvestanud kogu sanktsioonipoliitika väljakujundamisel omal ajal," märkis ta.

"Aga õnneks arutelud, mis on olnud viimase nädala jooksul - ja need on olnud väga intensiivsed eelkõige Ameerika ja Euroopa ametnike vahel - on viinud selleni, et teadaolevalt viimane versioon, mille ka Ameerika esindajatekoda heaks kiitis, on selline, et võtab arvesse ka Euroopa huvisid," kinnitas Hololei.

Tema sõnul on mõned küsimused veel üleval ja selles osas on veel vaja täpsustusi, aga positiivne on see, et Ameerika kuulab ELi ja võtab arvesse ka seda, mis on meie jaoks oluline. Hea näitena tõi Hololei välja hiljutise küsimuse sülearvutite keelu osas, kus USA esialgu samuti oma teed läks.

"Euroopa asus Ameerikaga konsultatsioonidele ja lõpptulemusena saime me lahenduse, mis ei sobi mitte ainult Euroopale ja Ameerikale, vaid on väga hea lahendus kogu maailmale. Selles mõttes ma loodan, et sanktsioonide osas on sama asi," sõnas Euroopa Komisjoni transpordiosakonna juht.

Ta tõi välja ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval öeldu, et EL toetab jätkuvalt sanktsioonipoliitikat kui olulist vahendit, et Minski leppeid täidetaks, aga võti on selles, et teha asju koordineeritult ja üksteise huve arvesse võttes, mitte üksteisele viga tehes.

"See ongi just kõige olulisem, et nende sammude puhul me liigume koos ja mitte üksteisest eraldi, sest siis saavad need sammud olla mõjusad. Kindlasti on olukord väga teistsugune, kui ta tundus veel nädal aega tagasi," lisas Hololei.