"Idee on luua kolded, et inimesed ei võtaks hulle riske, kui nad ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Meie läheme nende juurde," ütles Emmanuel Macron Kesk-Prantsusmaal ühes pagulaskeskuses.

Plaan rakendub "sel suvel", sõltumata sellest, kas Euroopa riigid liituvad sellega või mitte, lisas president.

Prantsuse presidendi kantselei ametnikud polnud kindlad, kas keskused suudetakse nii kiirelt rajada, sest vajalikud julgeolekutingimused "pole veel paigas".

Ametkond tegi hiljem koguni avalduse, milles tõdeti, et sel suvel Liibüas kõnealuste keskuste avamine pole julgeolekuolukorra tõttu võimalik, kuid loodetavasti saab see teoks siiski lähiajal. Selle asemel uuritakse niiöelda kogunemiskohtade loomise võimalikkust Liibüas, Nigeris ja Tšaadis.

Macron teatas kavatsusest kaks päeva pärast Pariisis toimunud kõnelusi Liibüa peaministri ja riigi idaosas tegutseva mõjuvõimsa kindrali vahel. Pooled leppisid kokku relvarahu toetamises ja valimiste korraldamises 2018. aasta kevadel.

Liibüa on Euroopasse suunduvate Aafrika migrantide peamine lähteriik.

Alates jaanuarist on Liibüast Vahemere kaudu teele asunud üle 100 000 inimese, teatas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Samal perioodil on Vahemerel surma saanud 2300 inimest.

Valdav osa Euroopasse jõudnutest maabub Itaalias, mille hinnangul pole naaberriigid põgenikekoormat piisavalt enda kanda võtnud.

Macroni sõnul saadab ta Prantsuse ametnikud appi Itaaliasse. "Olen valmis saatma mõned ka Liibüasse", ütles ta.

Prantsusmaa on valmis tegutsema üksinda, rõhutas Macron. "Teised Euroopa riigid on väga tõrksad. Üritame teha seda Euroopaga, kuid meie Prantsusmaal teeme selle ära."

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Natasha Bertaud' sõnul on Euroopa Liit "avatud arutelule kõikide liikmesriikidega", et leida viise olukorra parandamiseks Vahemerel.