Seni on migratsioonispetsialistid rääkinud kolmest Euroopasse suunduvast migratsioonikoridorist - Vahemere lääneosa suunast, mis saab alguse Marokost ja osaliselt ka Alžeeriast; Vahemere keskosa suunast, mis viib Liibüast ja Tuneesiast Itaaliasse ning Vahemere idaosa suunast, mis viib Türgist Kreekasse.

2015. aasta rändekriisi kõrgaeg oli seotud just nimelt Türgist Kreekasse ja sealt edasi mööda Balkani poolsaart suunduva rändekoridoriga. See aga õnnestus kontrolli alla saada saada eelkõige tänu Türgi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud leppele. Käesoleval aastal on olnud olukord kõige intensiivsem Itaalia lähistel, kuid viimasel ajal on Rooma jõulisemad reeglid Vahemerel ning koostöö Liibüa võimudega hakanud tulemusi andma ning on märke, et seda mereteed kasutavate migrantide arv võib vähenema hakata.

Hispaania on omakorda seoses oma Aafrika mandril asuvate linnade Ceuta ja Melillaga pidanud migratsiooni piiravaid meetmeid kasutama juba 1990. aastate algusest ning seega pole sealtkaudu saabuvate inimeste hulk kahe eelneva koridoriga võrreldava tasemeni kerkinud, samas seoses Itaalia meretee võimaliku sulgemisega seoses räägitakse praegu aga üha rohkem ka Hispaaniast kui võimalikust inimsmugeldajate sihtmärgist ning sinna saabuvate inimeste arv on käesoleval aastal neljakordistunud. Näiteks meedias pälvis palju tähelepanu juhtum, kui Cadizi lähistel maabus supelranda migrantide paat.

Seega olukord, kus senised võimalused on kadumas, on sundinud inimsmugeldajaid uusi võimalusi proovima, sest Lähis-Ida on endiselt rahutu ning Euroopasse pürgijaid on seal endiselt palju.

Mustal merel uue migratsioonikoridori tekkimisest andis hiljuti märku näiteks see, kui Mustal merel peeti kinni Bulgaaria ja Küprose inimsmugeldajate alus, mis oli teele asunud Türgist ning millega loodeti jõuda Rumeenia rannikule. Väikelaevast leiti 69 Iraagist pärit migranti.

Rumeenia võimud omakorda rõhutavad, et riiki saabuvate migrantide arv on käesoleval aastal viiekordistunud - selle aasta esimese kuue kuu jooksul peeti kinni 2500 riiki pürginud migranti. Bukaresti hinnangul võib Mustast merest kujuneda lähiaja kõige tõsisem migratsioonikoridor.

Samal seisukohal on ka Bulgaaria võimud, kes seni on pidanud tegelema Türgi maismaapiiri kindlustamisega, kuid peavad nüüd samuti hakkama üha rohkem merelt saabujate peale mõtlema.