Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tunnistas, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle seaduse võttis vastu riigikogu ja konkreetselt need sätted tulid riigikogu liikmete ettepanekutena. Selles osas on natuke tavatu seaduse ettevalmistusprotsess olnud, et kui tavaliselt seaduse eelnõudele eelneb analüüs, alternatiivide kaalumine, siis selle puhul see niimoodi ei olnud," rääkis ta.

Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.

Apteegiketi Benu omaniku Tamro Balticu tegevjuht Leon Jankelevitsh ütles, et seaduse täitmine tähendab sisuliselt sadade apteekide sundvõõrandamist, mis kahjustab nii omanike huve kui ka Eesti majanduskeskkonna mainet.

"Sest miks peaksid siia tulema investorid ja investeerima, kui ühel hetkel võib tulla seadus, mis ütleb, et andke oma vara niisama ära," rõhutas Jankelevitsh.

Jankelevitshi hinnangul toob seadus kahju eelkõige patsientidele, kuna lõhub hästitoimiva apteegiteenuste süsteemi.

"Kui turgu killustatakse, siis mastaabiefekt kaob, süsteemi kulud lähevad üles, väiksemate tegijate majanduslik toimetulek langeb, see avaldub pikaajaliselt nii hinnatõusus kui ka sortimendi vähenemises," selgitas ta.

Eesti apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv lausus samas, et apteekide omandireform annab proviisoritele suurema tegevusvabaduse ning süsteem muutub patsiendikesksemaks.

"Praegu Eestis on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus apteegisüsteem on nagu toru, hulgimüügi süsteemist lükatakse ravimeid sisse, hulgimüük lükkab need samad ravimid omale kuuluvatele apteekidele edasi, apteegid peavad need maha müüma, sest teist varianti ei ole. Ja kuidas saavutada proviisori sõltumatust? Teisi võimalusi ilma omandireformita lihtsalt ei ole, kõik muud lahendused on ainult kosmeetika," rääkis Sarv.

Eesti apteekides töötab praegu ligi tuhat proviisorit. Neist sadakonda ühendava proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas usub, et reformi läbiviimiseks vajalikud kuni 200 ettevõtlikku proviisorit on Eestis olemas.

"Mida meil oleks vaja ja mida me soovime riigi poolt, on see, et meile kohandataks Kredexi-taoline laenumeede, et seda apteeki oleks lihtsam ja julgem apteekritel välja osta," sõnas Alamaa-Aas.

Eestis valmistab proviisoreid ette Tartu Ülikooli juures tegutsev farmaatsia instituut, mis võtab igal aastal vastu 36 uut õppurit. Diplomini jõuab keskmiselt 20 noort rohuteadlast aastas ning apteekidesse tööle läheb neist veidi enam kui pool.

Ministeerium ei kavatse käesoleval aastal muudatusettepanekuid teha

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse avaldas ERR-iga rääkides lootust, et konkurentsiamet avaldas oma arvamuse ka riigikogule, kui seadus oli veel riigikogus menetluses.

"Seadusele on ette nähtud suhteliselt pikk ettevalmistusperiood rakenduseks ja seaduse jõustumiseks nii, et sotsiaalministeerium käesoleva aasta esimesel poolaastal alustas erinevate rakenduslike aspektide analüüsiga, millele järgnes tegevuskava koostamine erinevate tegevuste läbimõtlemiseks, mida reaalselt on rakenduseks vaja teha. Seetõttu me ei saa praegu veel vastata kõikidele küsimustele. Me teame, et tegemist on keeruka protsessiga. Kõik osapooled näevad erinevaid probleemkohti ja riskikohti, nüüd on meie kõigi ühine ülesanne nendele kohtadele vastused leida õnneks natuke aega selleks on," selgitas ta.

"Me valmistame ette seaduse rakendamiseks vajalike tegevuste eelanalüüsi ning laias laastus on vajalik kaardistatud, aga ta veel ootab ministeeriumisiseseid erinevate osapoolte arvamusi ning siis selle järgselt saadame me selle meie partneritele ravimituru, apteegituru osalistele. Aga tegemist ei ole paberiga, mis annab vastused kõikidele küsimustele, mis üleval on, vaid pigem kaardistab need küsimused, annab taustaanalüüsi ning vastuseid peab otsima järgneva aasta jooksul," lisas ta.

Jesse märkis, et ministeeriumil ei ole käesoleva aasta sees plaanis tulla välja seaduse muudatusettepanekutega. "Hetkel me valmistume seaduse rakendumiseks sellisel kujul nagu riigikogu selle vastu võttis."

Asekantsleri sõnul arutas riigikogu kaht küsimust apteekide omandipiirangute kontekstis. "Üks oli apteegikettide seotus hulgimüüjatega. Kas ja kui palju on apteegis olev ravimi valik mõjutatud sellest, et osade apteegikettide omanikud on suured ravimite hulgimüüjad. See, et tuli juurde säte, et apteegi enamusomanikeks võiksid saada proviisorid, see tuli riigikogu menetluse käigus riigikogu liikmete poolse ettepanekuna. Edaspidises analüüsis vaatame me neid kaht küsimust natuke eraldi." Analüüs valmib lähikuudel.