Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ tegi augusti alguses pöördumise, kus palus ringi vaadata seadusesäte, mille kohaselt peab 2020. aastaks olema apteegis suurosalus proviisoril.

Helmen Kütt ütles ERRile, et teisipäevasel sotsiaalkomisjoni istungil seda teemat eraldi päevakorras ei ole, kuid muude teemade käsitlemisel kavatseb ta ühe küsimusena selle siiski lauale panna.

Samas on Küti sõnul praegu vara hinnanguid anda. Sotsiaalministeerium on läbi viinud analüüsi ja komisjon kuulab sügisel ära ministeeriumi arvamused ning mõlemad pooled, sest ka apteekrite hulgas ei valitse üksmeel, märkis ta.

Isiklikult ei pea Kütt seadusesätte tühistamist tõenäoliseks.

"See ei ole erakonna ega sotsiaalkomisjoni esimehe arvamus," rõhutas Kütt, et tegu on tema isikliku hinnanguga ja arvamuse kujundab komisjon pärast kõigi asjassepuutuvate poolte kuulamist.

Asekantsler: sel aastal tehakse alles teoreetilisi ettevalmistusi

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et mõne aasta eest riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt peaks olema apteegi enamusosalus proviisoritel.

"Sotsiaalministeeriumi poolt annan aru, et tegu on keeruka protsessiga, seetõttu on hea meel, et ülemineku- ja ettevalmistusperiood on mitu aastat. Oleme analüüsiga ja osapooltega konsulteerimisega alustanud, aga tegu on keerukate lahenduste ja keeruka protsessiga," sõnas ta.

Jesse märkis, et praegu ei käi neile teadaolevalt hulgimüüjate ja proviisorite vahel läbirääkimisi, vähemalt mitte suures mahus. Turuosalised on teinud omi analüüse ja ettevalmistusi.

"On kindlasti turuosalisi, kes tahaksid tänase olukorra säilimist, on mõned, kes on rohkem muutustest huvitatud. Intensiivselt tegeleme ettevalmistustega käesoleva aasta lõpust alates. See aasta on läinud teoreetilisemaks ettevalmistuseks, mitmed olulised küsimused on veel täiesti lahtised. Aga järgmisel aastal hakkab meie peatähelepanu ravimituru osas sellele seadusemuudatusele minema," kinnitas ta.

Asekantsler lisas, et seaduse ettevalmistusprotsess on olnud tavalise seadusloomega võrreldes tavatu, sest seadusemuudatus tuli riigikogu menetluse kaudu, mistõttu ei eelnenud ametnikkonna poolt põhjalikke analüüse - need on tehtud alles pärast seaduse vastu võtmist.

"Ja ei ole ka lõplikke lahendusi kõigis küsimustes, täiesti tunnistan," tõdes Jesse.

Ta rõhutas, et lähikuudel või lähema poole aasta jooksul kindlasti seadust muutma ei hakata.

Pevkur: turumanipulatsiooni oht on reaalne

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur pidas küsitavaks, kas proviisorid tõepoolest leiavad raha apteekide välja ostmiseks.

"Igal juhul on probleem, et karm omandisuhe, see, kes võib omanik olla, on seadusesse kirjutatud," sõnas ta. "Mõistlik on rääkida sellest, et hulgi- ja jaemüük on omavahel lahutatud, aga omandivormi piirata ainult konkreetse eriala omajatega võib tekitada probleeme. Kõigil proviisoritel, kes apteekides töötavad, ei ole soovi olla ise ettevõtja".

Eri hinnangutel puudutab see 300-350 apteeki, mis tähendaks, et tuleks leida kuni 350 ettevõtlussooviga apteekrit, Pevkur pole aga kindel, et see õnnestub.

Lisaks pidas ta reaalseks manipulatsiooniohtu, kus proviisorid saavad osaluse ostmiseks laenu ravimite hulgimüüjalt, kaasneb aga salakokkulepe, et ka ravimeid ostetakse samast firmast.

"Me teame, et ettevõtjad on suhteliselt nutikad ja kuna see üleminekuaeg anti piisavalt pikk, siis on selge, et juristid suudavad leida sobivad skeemid, et soovitud lahendus päris sellisena tööle ei hakka, nagu ta seadusesse kirja sai," lausus Pevkur.

Tema hinnangul oleks kõige loogilisem ja selgem, et sellist kombineerimist võimaldavaid lahendusi seadustes ei oleks, vaid apteegiturg oleks reguleeritud läbipaistva skeemiga. Üks võimalus oleks kaotada piirangud ja lasta turg vabaks.

"Riik saab tegelikult reguleerida ravimiturgu muude vahenditega, mitte omandisuhet kontrollides, vaid eelkõige hulgimüüki ja maaletoojaid reguleerides. See on see koht, kus riik saab kõige rohkem reguleerida, kus peetakse hinnaläbirääkimisi ravimite turuletulekuks ja see on riigi reguleerimise õige koht, mitte see, kes on apteegi omanik ja kes mitte," ütles Reformierakonna juht.

"Ravimiturgu tuleb reguleerida mujal, mitte selles kohas, kus öelda ette, kes on apteegi omanik," lisas ta.

Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu vahetult enne valimisi

Varem kehtinud apteekide asutamispiirang ei olnud riigikohtu otsuse järgi põhiseadusega kooskõlas.

Lahenduse otsimisel kaaluti erinevaid võimalusi, kuid valiti see tee, et hulgi- ja jaemüügiketid peavad olema omavahel lahutatud ning apteegi omanikud peavad olema vähemalt 50 protsendi ulatuses proviisorid. Üleminekuperiood lõpeb 2020. aastal.

Riigikogu võttis apteegikorralduse muudatused vastu enne 2015. aasta valimisi. Eesti Proviisorite Koda kiitis otsust ja lootis, et see elavdab konkurentsi ja võimaldab maa-apteekidel püsima jääda. Eesti Apteekide Ühendus seisis aga muudatustele vastu.

Kriitiline oli ka konkurentsiamet, kes teatas, et sisuliselt tähendab seadusesäte kohustust apteegid proviisoritele sundvõõrandada. Sotsiaalministeerium lubas seepeale alustada riskianalüüsi.

Eestis oli tänavuse aasta alguse seisuga tegevusluba 518 apteegil.