Kõige enam on Eestis üleeuroopalisse ketti kuuluvaid Benu apteeke - eelmise aasta lõpu seisuga 79 üldapteeki. Töötajaid oli neis apteekides kokku 342 ning mullune käive 43,3 miljonit eurot. Kui aasta varem oli Benu Apteek Eesti kahjum 117 000 eurot, siis mullu saadi 158 000 eurot kasumit. Benu omanik on Tamro Eesti OÜ, tegelik kasusaaja aga Läti ettevõte Phoenix Baltics Holding SIA.

Krediidiinfos on Benu tütar- ja sidusettevõtete all välja toodud ka 14 töötajaga Mai Apteek OÜ, mis peab Pärnus ja Pärnumal nelja apteeki. 1,8 miljoni euro suuruse käibega firma teenis mullu ligi 6000 eurot kasumit.

Alates 2020. aastast peab üldapteekides seaduse järgi olema vähemalt 50-protsendiline osalus proviisoril ning Mai Apteegi puhul on nõue täidetud, sest ettevõtte omanik on 50,98 protsendi ulatuses proviisor Ly Jaanson.

Apteekide arvu poolest järgmine on Apotheka ehk Terve Pere Apteek OÜ, mille emaettevõte Magnum kuulub kontserni MM Grupp OÜ. Apothekal on Eestis 78 müügikohta ja 532 töötajat. Ettevõtte käive oli mullu kõigist apteegikettidest suurim -- ligi 95 miljonit eurot. Samal ajal kasvab aasta-aastalt ettevõtte kahjum: kui 2014. aastal jäi see ligi 430 000 euro juurde, siis 2015. aasta kahjuminumber oli 1,26 ja mullu 1,8 miljonit eurot.

Lisaks on Terve Pere Apteegil neli sidusettevõtet, mille tegevus on emaettevõttest kasumlikum, näiteks teenis Pharmal OÜ mullu 2185 eurot kasumit, Narva-Jõesuu Apteegi OÜ kasum oli 12 218 eurot ning Hiiumaal tegutsev Valve Raide Apteek OÜ jäi küll kahjumisse, kuid kõigest 138 euroga.

Terve Pere Apteegi tütarettevõtte Mustamäe Apteek OÜ alla kuulub veel neli apteeki, mis jäid mullu 3,4 miljoni eurose käibe juures üle 410 000 euroga kahjumisse.

Apotheka nelja sidusettevõtte puhul on täidetud ka proviisori osalusnõue, Mustamäe Apteek kuulub aga sajaprotsendiliselt emaettevõttele ja tegelik kasusaaja on Hollandi firma MM Holdings B.V.

Euroapteeke on Eestis 45 ja juuni lõpu seisuga töötas neis 236 inimest. Selle apteegiketi emaettevõte on Euroapotheca UAB, mis kuulub omakorda Leedu kontserni Vilnius Prekyba UAB.

Euroapteegi käive oli mullu 30,2 miljonit eurot ja kahjum 65 336 eurot. Võrreldes eelnenud aastaga suudeti aga kahjumit tunduvalt vähendada, sest 2015. aastal jäädi miinusesse üle 407 000 euroga.

Südameapteeke, mida peab Pharma Holding OÜ, on mulluse majandusaasta aruande järgi 69, millele lisandub viis frantsiisiapteeki. Töötajaid on apteegiketis kokku 364 ja oma turuosaks hindab ettevõte 17 protsenti.

Pharma Holdingu emaettevõte on omakorda KT Holding OÜ ja lõplikku valitsevat mõju omav isik on kontsernis Pharmaswed AB.

Mullu oli kogu kontserni käive 51,62 miljonit eurot, majandusaasta aruandes ei ole aga välja toodud, millise osa käibest moodustas ka teistes valdkondades tegutsevas kontsernis Südameapteekide tegevus. Apteegiketi 2015. aasta käive oli 3,56 miljonit eurot ja kasum 1,4 miljonit. Tänavu märtsist kuni mai lõpuni oli Südameapteekide käive 1,5 miljonit eurot.

Ülikooli Apteeke pidaval Soome ettevõttel Yliopiston Apteekki Oy on mullune majandusaasta aruanne esitamata, kuid maksuvõlgu 13 apteegi ja 78 töötajaga ketil ei ole. Tänavu 1. märtsist kuni mai lõpuni on nende käive olnud üle 2,7 miljoni euro.

2015. aastal oli Ülikooli Apteekide käive ligi 10,6 miljonit eurot, kahjum aga üle 27 700 euro. Võrreldes aasta varasemaga oli kahjum siiski vähenenud, sest toona oli see üle 38 000 euro.

Kuigi ei ole olemas ametlikku registrit sellest, kui paljude apteekide omanikud on proviisorid, näitab ravimiameti tegevuslubade andmestik, et 95 apteegil 338-st. Seega peab veidi enam kui kaks kolmandikku apteeke oma omandivormi 2020. aastaks muutma.

Kuidas proviisorite juhitud apteekidel läheb? Krediidiinfost leiab andmeid 91 täielikult või suuremas osas proviisorite omandis olevate apteekidest. Nende põhjal võib öelda, et üldiselt läheb väikestel apteekidel kenasti, vaid mõned üksikud töötavad kahjumiga. Enamasti on proviisorite apteegid maakohtades ja väiksemates linnades.

Umbes kaht kolmandikku apteekidega tegelevaid ettevõtteid omab üks proviisor. On ka kahe ja kolme proviisori ning proviisori enamusosalusega apteeke. Vähemusse jäävad apteegid, kus proviisoritest omanikud on vähemuses ja jagavad osalust mitte-proviisorite või ka suuremate firmadega.

Proviisorite apteegid ei hiilga väga suurte kasumitega (kuigi kõik apteegid ei ole ka oma majandusaasta aruandeid sel aastal esitanud), vaid näiteks Tallinnas ja Tartus on ette näidata suuremaid käibeid ja puhaskasumeid. Üldiselt jääb silma, et paljude apteekide jaoks oli möödunud aasta kehvem: müügitulu oli väiksem, nagu ka kasum.

Näiteks Jõhvi apteek teenis mullu 131 000 eurot puhaskasumit, kuid see on kolmandiku võrra vähem kui mullu. Tartu Uusapteek saab ette näidata 97 000-eurose kasumi, Valga haigla apteek 810 000-eurose ja Nurme apteek Haapsalus 173 000-eurose kasumi. Pistu enam kui 17 000-eurose kahjumiga lõpetas aasta Saaremaa Apteek OÜ. Uhke arengu eelmise aastaga võrreldes on teinud Kalamaja apteek, mille kasum on mullusega võrreldes 142 protsenti kasvanud -- ettevõte teenis 90 000 eurot.

Enamasti ühe kuni kolme omanikuga proviisorite enamusomandiga apteegid teenivad müügist tulu tavaliselt alla miljoni, paarisaja tuhande kuni poole miljoni euro ümber. Kasumid jäävad mõnesajast eurost mitmekümne tuhande, harvadel juhtudel ka mitmesaja tuhande euroni.

Nagu mainitud, peaks 2020. aastast apteekide omanike ringis olema enam kui 50-protsendine osalus proviisoritel. Ravimiamet selgitab, et see puudutab vaid üldapteeke ehk sama tegevusloaga võib avada ka haruapteeke ning nende juhataja on sama, kes üldapteegilgi. Ühel proviisoril võib üle 4000 elanikuga asulas olla kuni neli üldapteeki, maapiirkondades ja väiksemates linnnades on aga lubatud avada piiramatult üldapteeke.

21 haruapteeki üle Eesti võib oodata sulgemine

Lisaks proviisorite enamusosaluse nõudele kehtib apteekide avamisel veel üks piirang, mis puudutab haruapteeke. Uute haruapteekide avamine on lubatud alla 4000 elanikuga asulates. Kehtiva ravimiseaduse järgi tähendab see, et 9. juuniks 2019 tuleb üle 4000 elanikuga linnades olevate haruapteekide tegevus lõpetada või luua asemele üldapteek. Eestis puudutab see praeguste andmete järgi 21 apteeki, kõige enam Euroapteeki.

Euroapteegile tähendab see Tallinnas viie, Tartus kolme, Narvas ühe, Sillamäe ainsa apteegi, Kohtla-Järvel ühe, ainsa Maardu apteegi ehk kokku 12 haruapteegi sulgemist või nende asemele üldapteekide asutamist.

Apotheka peab sulgema või uue apteegi asutama Tallinnas, Laagris, Jõhvis, Ahtmel, Haapsalus, Tartus, Elvas ehk kokku puudutab see seitset haruapteeki.

Benu apteekidest kahte võib ees oodata sulgemine: üht Tallinnas ning teist Haapsalus.

Ülikooli Apteegil ei ole haruapteeke. Südameapteek ei ole eraldi märkinud haruapteeke, seega praeguste kodulehe andmete põhjal ei pea ta sulgema või asemele rajama ühtki.

Kelle huvid huvigruppides?

Apteekrite liit on proviisorite enamusosaluse nõudega päri: "Apteekrite endi vaatepunktist on üleminek proviisoriapteekidele vajalik ja võimalik. Mõne hulgimüüja omandis ja huvides tegutsev apteegisüsteem aga mitte. Senine arengutee on tupik ning selle muutmine üksnes kosmeetiliste vahenditega ei ole võimalik," selgitas ERR-ile apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Apteekide ja apteekrite esindajad on aga seadusemuudatuse osas eri meelt: nii apteekrite liit kui proviisorite koda on avaldanud omandipiirangutele toetust, Eesti Apteekide Ühendus aga peab omandipiiranguid vaba ettevõtlust riivavaks.

Eesti Apteekide Ühenduse MTÜ juhatuse liige on Kristiina Sepp, kes on proviisor ja on ka Apotheka Mustamäe apteegi juhatuse liige. Mustamäe apteegi ettevõte kuulub aga läbi emaettevõtte ja sellega seotud firmade Margus Linnamäele, kellele kuulub otse kolmandik ravimiturust ja ka kolmandik apteekidest. Ühendus koondab endaga ka suuremate apteegikettide apteeke.