Kui ravimiseaduse muudatused kaks aastat tagasi vastu võeti, kritiseeris konkurentsiamet mitmeid selle aspekte teravalt. Seaduse üleminekuperiood lõpeb aastal 2020, kuid üksmeelt, kas 2015. aastal kehtestatud muudatused on õiglased ja vajalikud, pole senini saavutatud.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles reedel ERRile, et apteegireformi aluseks olevad piirangud tuleks üle vaadata ja kui nende järele vajadus puudub, need tühistada.

Omandipiirangut, mille järgi peab apteegis vähemalt 50-protsendiline osalus olema proviisoril, peab amet liiga ambitsioonikaks plaaniks, leides, et suurt osa apteeke ei pruugi õnnestuda proviisoritele võõrandada. Samuti on konkurentsiamet seisukohal, et kehtiva regulatsiooni rakendamine võib riigile tuua hulga kulukaid kohtuvaidlusi.

Hiljuti pöörduski Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ, mis kuulub Saksamaa Phoenixi kontserni, riigi poole palvega omandipiirangu säte ümber vaadata, nimetades uue korra jõustumist ebaseaduslikuks sundvõõrandamiseks, mis rikub ka Eesti ja Saksamaa vahel kehtivat investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut.

Vertikaalse integratsiooni keelu kohta, mis tähendab, et ravimite hulgimüüjad ei tohi olla seotud üldapteekidega, märkis konkurentsiamet kahe aasta eest, et uued piirangud kahjustavad konkurentsi sarnaselt varasematele, mille riigikohus kehtetuks tunnistas.

Ameti järelevalveosakonna juhataja kinnitas, et nad on senini samal seisukohal, mille nad 2015. aastal tervise- ja tööministrile, justiitsministrile ning majandus- ja taristuministrile edastasid.

"Lühidalt kokkuvõttes, kuigi tegemist on väga mahuka ja põhimõttelise reformiga, ei ole samas meie hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selgitatud, millist kasu sellest avalikkusele üldse tõuseb," nentis Põldroos.

"Kehtivas seaduses sisalduvad niinimetatud omandipiirang ja vertikaalse integratsiooni keeld on konkurentsi kahjustanud, külmutades apteegituru suures osas sellisena, nagu see eelmiste asutamispiirangute riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamise hetkel oli. Samuti puudub meil veendumus, et apteegireformi lõpliku jõustumise korral konkurentsiolukord paraneks," lisas Põldroos.

Küsimusele, kas uus seadus võib soosida turuliidrit Magnumit, raskendades samas uute turuletulijate olukorda, ning kui reaalne on oht, et apteeke on hakatud asutama variisikute kaudu, vastas konkurentsiameti esindaja, et varjatud omandite tuvastamine on alati üpris keeruline.

Ta viitas veelkord ettepanekutele, mida konkurentsiamet 2015. aastal ministritele edastas. Seal on kirjas, et ameti võimalused kontrollida ravimite hulgimüüja valitsevat mõju apteegi üle on võrdlemisi piiratud.

"Konkurentsiametil on sisuliselt võimatu kontrollida valitseva mõju olemasolu, kui kas või osa omanikest asuvad välismaal," tuuakse toonases kirjas välja.

Erialaorganisatsioonide arvamused lahknevad

Tänavu mai alguses toimus apteegireformi teemal ravimiameti ja erialaorganisatsioonide ümarlaud, kus Eesti Apteekide Liit ja Eesti Proviisorite Koda leidsid, et reform on õige ja ainuvõimalik ning proviisorid apteekide ostmiseks valmis. Eesti Apteekide Ühendus leidis aga, et ettevõtted on pandud sundolukorda, mistõttu oleks neil põhiseaduslik õigus saada hüvitist.

Eesti Farmaatsia Selts märkis, et praeguse mulje järgi on riik delegeerinud apteegituru ümberkorraldamise turuosalistele endile, sest paljusid majanduslikke aspekte pole analüüsitud.

Õiguskantsler ei ole apteegireformi põhiseadusele vastavust analüüsinud.

"Sellel teemal ei ole õiguskantsleri poole pöördutud ja seetõttu ei ole ka ühtki seisukohta kujundatud," ütles Piret Arukaevu õiguskantsleri kantselei üldosakonnast.

Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab apteekide omandipiirangu küsimuse päevakorda sügishooaja alguses. Sotsiaalministeeriumis on käsil teema põhjalikum analüüs, kuid asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul seadust kindlasti muutma ei hakata.