Kütt rääkis ERRile, et teisipäevasel komisjoni istungil arutleti mitmeid teemasid, apteekide küsimusega otsustati aga tegelema hakata sügishooaja alguses ehk istunginädalal, mis algab 11. septembril.

Siis saab komisjon ülevaate sotsiaalministeeriumilt ja kohtub turuosaliste ning patsientide esindajatega. Kütt märkis, et oli ravimiseaduse vastu võtmise ajal ise sotsiaalkaitseminister ja seetõttu sotsiaalkomisjoni selleteemalistel aruteludel ei osalenud.

"Palusin ametnikel võtta välja kõik materjalid, mis tol korral olid laual ja arutelus, siis on taust selge," märkis ta.

Komisjoni juht lisas, et teisipäevasel kohtumisel oldi väga üksmeelsed ning kõik liikmed olid end teemaga kurssi viinud. Oldi nõus, et teema vajab arutamist.

Küti sõnul on Benu apteegiketi omanik Tamro Baltix, kes augusti alguses tegi pöördumise presidendile, riigikogu esimehele ja peaministrile, edastanud nüüdseks pöördumise ka sotsiaalkomisjonile.

"Kindlasti palume selle kohta arvamust ka justiitsministeeriumilt, sest mis puudutab kellegi investeeringuid ja kaitset, siis selles osas on justiitsministeerium pädev andma hinnangut," märkis Kütt.

2015. aastal vastu võetud seaduse kohaselt peab 2020. aastaks olema apteekides suurosalus proviisoril.

Seadusega olid rahul nii Eesti Proviisorite Koda kui Eesti Apteekrite Liit, muudatust kritiseerisid aga teravalt Eesti Apteekide Ühendus ning konkurentsiamet, kes teatas, et sisuliselt tähendab seadusesäte kohustust apteegid proviisoritele sundvõõrandada. Sotsiaalministeerium lubas seepeale alustada riskianalüüsi.

Tamro hinnangul tähendaks uue korra jõustumine üldapteekide osaluste ebaseaduslikku sundvõõrandamist. Pöördumises tõi Tamro Baltix välja, et nende kaudu omab Eestis Benu apteekides osalust Saksamaa Phoenixi kontsern. Selline sundvõõrandamine rikuks aga Eesti ja Saksamaa vahel kehtivat investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut.