Priske tõdes, et kolm aastat tagasi arendaja Tietoga sõlmitud leping pole vaevarikkast protsessist hoolimata andnud soovitud tulemust. "Ma kuidagi ei lükkaks seda järeldust ümber, et see on ebaõnnestumine. Küsimus on, et kas see on fataalne ebaõnnestumine, kas me oleme vahepeal saanud targemaks, kas me oleme selle protsessi käigus suutnud teha muutusi ja meil on lootust edasi minna arendustegevustega oluliselt paremal tasemel," arutles kantsler. Praegu on SKAIS2 arenduseks kulunud 4,5 miljonit eurot ning selle eest on loodud süsteemi baaskomponendid. Priske selgitas piltlikult, et süsteemi mootor on valmis ning nüüd peaks sinna peale hakkama ehitama teenusprotsesse, mis võivad tõenäoliselt maksma minna veel ligikaudu 10 miljonit eurot.

Priske kinnitas, et ta ise on üks enim vastutavaid inimesi SKAIS2 projektis, kuigi ta ei hüpanud "ree peale" projekti alguses. Tema sõnul ei saa ebaõnnestumises süüdistada poliitikuid, eriti kuna sotsiaalministrid on viimastel aastatel niivõrd tihti vahetunud. Priske selgitas, et projekti arendamiseks tegid eeltööd ametnikud tolle hetke parima teadmise järgi. "Siin ei ole selles mõttes midagi keerutada, et ma ei saa aru, kuidas poliitikud oleksid saanud teisi otsuseid teha," ütles Priske. Kantsleri arvates on aga tarvis tulevikuks kokkulepet, mis on poliitiline ja mis ametkondlik vastutus – tema sõnul on poliitikud tihtipeale hädas vastutuse delegeerimisega ametnikele. "Võib-olla neile tundub, et neil jääb mingitest võimalustest või kontrollist puudu," arvas Priske. "Hea oleks, kui sellised otsused jääksidki ametnike vastutada. Oleks vähem hüsteeriat, kui midagi ebaõnnestub, vähem poliitilist retoorikat ja saaks rohkem rääkida asjast."

Ainar Ruussaar märkis, et ebaõnnestunud projekt näib riigi lüpsmisena, millega on võimalik veel edasiste arenduste ja hooldustega aastaid maksumaksja raha kulutada. "Ma ei ole küll nende Tieto majandusaruannetega tutvunud, aga tundub, et nende jaoks see nii-öelda lüpsmine pole olnud majanduslikult väga edukas. See projekt oli nende jaoks selgelt väga keeruline," ütles Priske.

Skeptilised juba aasta tagasi

Priske vastas ka Taavi Kotka kriitikale, öeldes, et tema endine asekantsler on olukorra asjaosalistele liiga teinud ning kinnitas, et võttis projekti käigus Kotka märkusi tõsiselt: kui alguses ootas ministeerium arendajalt valmis terviklahendust, siis projekti käigus mindi üle väiksemate tükkide tellimisele. Tänu sellele hakkaski aegamööda selguma, et Tietol oli probleeme lepingute täitmisega. Kantsleri sõnul olid nad projekti õnnestumise suhtes skeptilised juba aasta tagasi, aga töövõimereform ja elatisabi reform oli vaja ära teha, niisiis andsid nad arendajale võimaluse end tõestada ja sõlmisid kompromissi tähtaegadega jaanuaris. Ministeerium sai lahendused, mis aitasid käivitada elatisabi ja töövõimereformi, kuid mõistsid, et protsess on arendaja jaoks liiga raske, sõnas Priske.

"Kolme aasta jooksul oleme jooksnud kogu aeg ajaga võidu ja oleme loonud meeskonda, mis tagantjärele tarkusena oli liiga nõrk,” möönis kantsler. Tema sõnul valitseb ministeeriumides üleüldine puudus IT-pädevusest ning seda on raske kasvatada: "Et leida neid tõelisi tegijaid IT-turult sellelt palgatasemelt, tuua nad riigi juurde tööle, pakkuda neile huvitavat tööd - me ju näeme oma partneri Tieto pealt, kui raske on neil komplekteerida meeskonda, ega siis riigi jaoks pole see lihtsam."

Ruussaar ja Priske rääkisid ka 2020. aastal kehtima hakkavast ravimiturgu reguleerivast seadusest, mille järgi peab apteekide üheks omanikuks olema proviisor. Priske hinnangul on realistlik, et väiksem arv parema kvaliteediga apteeke võib ravimiturgu korrastada, kuid üleminekuprotsess on väga keeruline. "Kui ei oleks nii suurt vastuseisu, siis selle elluviimine ei oleks väga keeruline," ütles kantsler. "Loome näiteks mingi keskkonna, kus on võimalik üles panna ostu-müügi soove avaliku pakkumisega. Apteegis ei ole ju väga palju varandust: tegelikult põhiline varandus on heas kohas rendileping, ravimeid sa ostad vastavalt vajadusele, sisustus - riiulid, kapid - see ei maksa iseenesest tohutult palju. Ma ei tea, kust need miljonid kahju tulevad, võib-olla saamata jäänud tulu võiks see teoreetiliselt olla."