Intervjuu | Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele

350 kauplusega Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand ütleb, et vaatamata konkurentide soovunelmatele on nemad jätkuvalt turuliider. Ta ei näe probleemi, et aeg-ajalt tuleb mõned kauplused sulgeda, sest samal ajal avatakse järjest ka uusi.
Maxima tahab saada Eesti suurimaks jaekaubandusettevõtteks ja on võtnud nõuks oma turuosa selles suunas kasvatada. Kuidas te konkurentsile vastu peate?
Küsige Maxima käest seda, meie peame väga hästi vastu. Nende turuosa on kahanenud näiteks aastaga 2016, meil on ta järjest kasvanud kogu aeg.
Maxima on seda turuliidriks saamise juttu rääkinud juba aastaid. Juba viis aastat tagasi, kui ma siia majja tulin, siis nad rääkisid, et kohe-kohe me saame turuliidriks, aga tegelikult oleme meie turuosa kasvatanud.
Kuidas see turuosa kasvatamine tihedas konkurentsisituatsioonis käib? Mis te selleks teete?
Väga lihtsalt, tuleb rohkem müüa klientidele!
No kõigepealt peaks vaatama olemuslikku vahet. Kui me räägime Maximast või Rimist, siis need on esiteks väliskapitali ettevõtted ja me oleme kõige ehedam Eesti ettevõte, mis üldse olla saab.
Teine vahe on selles, et kui me võtame Selveri või Grossi või välismaised ketid, siis nende tegevuse põhieesmärk on kasumi teenimine, aga meie põhieesmärk on oma ühistu liikmetele heade, soodsate teenuste pakkumine võimalikult laias piirkonnas ehk igas Eestimaa nurgas. Meie jaoks kasum ei ole mitte lõppeesmärk, vaid tegelikult vahend lõppeesmärgi saavutamiseks - et me oleksime võimelised investeerima, uusi lahendusi pakkuma, uusi tooteid sisse tooma - see on see olemuslik vahe.
See on mündi üks külg - sul võivad olla kõige õilsamad ideed, aga kui inimesed ei tule sellega kaasa, siis pole sellest kasu. Aga tegelikult tuleks kõiki asju teha natuke paremini kui kõik teised teevad.
Näiteks logistikat tuleb teha natuke paremini: ma olen täiesti kindel, et meil on täna Eesti oma sektori kõige efektiivsem logistika ja kõige suurem tarnekindlus.
Tuleb teha turundust natuke paremini: meil oli näiteks pretsedenditu kampaania - autoloos -, kus me andsime välja 14 uut autot, iga kuu ühe auto ja nii edasi.
Tuleb loomulikult hoida väga häid hindasid. Siin neid hinnavõrdlusi tehakse väga erinevaid, aga nendel kõigil on üks väike viga - võetakse see bataat ja võetakse siis ananass ja võetaksegi siis üks kilo seda ja pannakse sinna rivvi. No meie teeme ka ühte hinnavõrdlust, me oleme konjunktuuriinstituudi mudeli järgi ja selle järgi me suudame pakkuda oma klientidele kõige soodsamat ostukorvi Eestis.
Kas konkurents jaekettide vahel on läinud viimaste aastatega higisemaks?
Kuidas seda mõõta, kas ta on läinud vihasemaks? Kõik ütlevad, et konkurents kogu aeg kasvab, konkurents tiheneb! Konkurents kasvab, konkurents tiheneb, tuleb juurde kauplusi, varsti tuleb juurde üks uus kett - see on selline tavapärane turuvõitlus. Kas see on praegu kuidagi suurem, kui ta varem oli, me ei saa päris üks-ühele võrrelda. Turg on muutunud, turutingimused on muutunud, inimeste ostukorvide suurused on muutunud - neid muutujaid on nii palju olnud. Konkurents on kindlasti väga karm ja niipea ta leebemaks ei lähe, aga see ei ole ka midagi väga üle mõistuse.
Meie kõige suurem häda on ikkagi see, et meie rahvastiku tihedus on suhteliselt madal ja inimesi on suhteliselt vähe võrreldes teiste riikidega, näiteks Hollandiga, kus sama suurusega riigis on 18 miljonit inimest. Siit tulevad nüüd meie klientide mured, et miks me saame banaani kallimalt kui Hollandis, aga siin on väga pragmaatilised põhjused taga.
Mida muudab Lidli tulek turul? Kellelt ta hakkab turuosa ära sööma?
Ega me päris täpselt ju ei tea, sest see sõltub sellest, kuhu need kauplused tulevad ennekõike. Ei ole nii, et Lidl tuleb turule ja siis keegi kindlasti kaotab ja keegi mitte. See sõltub ennekõike ikka sellest, kuhu need kauplused tehakse.
Mida me oskame öelda, on, et Inglismaa kogemusel kaotasid kõige rohkem suurema formaadi kauplused - hüpermarketid, mis positsioneerisid ennast soodsama hinna peale. Mida me teame Leedust, on see, et Leedus sai korralikult pihta Maxima, esimest korda üldse nende ajaloos nende käive langes. Me teame, et Rimi kaotas samuti päris korralikult.
Nii et ennekõike sõltub ikkagi asukohtadest ja edasi algab võitlus ikkagi nendega, kes on ennast positsioneerinud sellisteks odavamateks kettideks ja ma arvan, et nemad saavadki kõige rohkem pihta.
Te siis ka muuhulgas?
Meie ei ole ennast kunagi niimoodi positsioneerinud, et me müüme sulle kõike kõige odavamalt. Me pole kunagi müünud näiteks piima kõige odavamalt, sest Prisma on alati tahtnud piima hästi odavalt müüa, me oleme lähtunud sellest, et meil oli "Ausa piima" projekt, kus me pigem maksime farmeritele ekstra kümme senti, et nad suudaksid elus püsida, selle raske aja üle elada, mitte et me pigistaks neist viimase välja.
Teatud toodete juures ei oli ju kliendil ka vahet, kui ma näiteks sellest piimahinnast räägin, et kas ta ostab selle piima viis või kümme senti kallimalt või odavamalt, nad ei joo seda piima nii suurtes kogustes, et see tegelikult märkimisväärselt mõjutaks nende rahakotti, aga samas neid oste on palju ja iga ost seda tootjat mõjutab väga tugevalt.
Nii et selles mõttes me igas asjas ei tahagi kõige soodsamad olla, küll aga suudame me pakkuda kogu ostukorvi kõige soodsamalt.
Kevadel teatasite kolme kaupluse sulgemisest. Kas neid sulgemisi tuleb veel?
Kõik armastavad kirjutada sellest, kui me kauplusi sulgeme ja näevad selles tohutut traagikat, aga me samal ajal ka avame uusi kauplusi, see on loomulik protsess.
Me avame või teeme täieliku rekonstrueerimise 10-15 uuele kauplusele igal aastal.
Mitu poodi teil kahjumlikult töötab?
Seda numbrit ma teile ei ütle. See ei ole ka nii üks-ühene ja võib olla ajas vabalt muutuv. Näiteks kui meil on kauplus, kus käib vaid 35 inimest päevas ja kui viis neist klientidest korraga puhkusele ära sõidab, siis see annab juba tugevalt tunda, aga meie eesmärk on hoida oma kauplusi kohalike elanike jaoks avatud ning nii kaua kui võimalik, kannatame hambad ristis ära. Eks me peame selleks ka ristsubsideerima, aga see on seda väärt, et olla inimeste jaoks kohapeal olemas. Me paikneme ju üle Eesti.
Kriitikud on öelnud, et teie Lõuna-Eesti kaupluste sulgemise põhjendamine piirikaubandusega on silmakirjalik - tegelikkuses jäävad need kauplused piirist päris kaugele ega ole ka Lätti-sõidu teede peal.
Kõrvaltvaatajal on lihtne sedasi öelda ja asju nii näha, aga asjad ei ole kunagi nii lineaarsed. Täna me näeme, kuidas inimesed tulevad Tartusse üritusele, kaasas Lätist ostetud õllekast, Pärnust rääkimata.
Inimene toob Lätist alkoholi endale, lisaks veel sõbrale - inimene ise ei peagi enam selleks Lätti minema, aga meie oleme sellest mõjutatud ikka, selle võrra ostetakse meie kauplustest ju vähem.
Ja ega see ei mõjuta ju ainult alkoholi, see mõjutab ka muud - kui inimene saab juba alkoholi Lätist kätte, siis ta ostab sealt ju juba kõike muud ka.
Te Lätti ei ole mõelnud laieneda?
Muidugi oleme.
Ja kas laienete?
Nendest plaanidest on täna veel vara rääkida, need on esialgu veel arutelu tasandil.
Aga on see pigem selle aasta teema või järgmise aasta teema? Ja kas laienete siis ainult piirialadele või kaugemale, Riia poole ka?
See on ikka pigem järgmise aasta teema, aga midagi täpsemat ma teile praegu ei räägi, sest kui teil on huvitav teada, siis ka konkurentidel on huvitav teada.
Lätist rääkides, Maxima toob oma töötajaid bussidega nii Lätist kui Ida-Virumaalt ja põhjendab tööjõupuudusega seda, miks nad nii palju keelenõuete rikkumise trahve saavad. Palju teie sel või eelmisel aastal keeleseaduse vastu eksimise eest trahvida olete saanud?
Minu teada mitte kordagi.
Aga kust te siis oma töötajaid saate?
Meil on tööl inimesi Lätist ka, aga nad tulevad meile ise, mitte me ei too neid bussidega. Logistikakeskuses, kus kliendiga kokku ei puutu, võib töötada ka lätlane, aga kauplustes me seda teha ei saa.
Ma usun, õigemini, ma tean, et me oleme päris hea palgamaksja, kindlasti üle jaekaubanduse keskmise, pigem seal kõrgemas tipus, nii et me saame natuke valida ka, keda me omale tööle tahame.
Meil töötab üle 5000 inimese, vabad on vast üks-kaks protsenti töökohtadest, kuid need on erinevad töökohad, mitte üksnes kassiirid või kaubapaigutajad ja see muutub, kus meil parasjagu keegi puudu on.
Kui suur teil tööjõu voolavus on?
Meie voolavus on päris suur, aga pigem minnakse meilt ära edasi kõrgkooli õppima või teistele aladele tööle kui teistesse jaekettidesse tööle. Me oleme osalenud uuringutes, mis näitavad, et me oleme hea mainega tööandja, meile tahetakse tööle tulla
Viimase aastaga oleme näinud piimahinna järsku tõusu, nüüd veel või ja munad otsa. Mis on järgmine kaubaartikkel, mille hind hakkab kerkima?
See on hea küsimus, eks kõik ju tahavad teada. Börsil ju kaubeldakse igasuguste asjadega, püütakse ära mõistatada, mis see järgmine asi kasvab.
No nendel, mis te nimetasite, on kõigil kindel põhjus taga. Piimandus on väga tsükliline, käib üles-alla ja siin on väga erinevad põhjused. Varem olid Euroopas peal kvoodid, mis ei võimaldanud rohkem toota, mingid riigid, kes tahtsid rohkem, said peale trahvid, teistel jäi puudu. Kui kvoodid võeti maha, siis kõik hakkasid väga suure optimismiga tootma, tuli välja, et turg seda kõike vastu ei võta. Ja samas tekkisid Vene turuga probleemid, kuhu ka enam midagi saata ei saanud, siis hakati piimakarjasid vähendama, siis tekkis ühel hetkel teatud mõttes piimapuudus, siis tuli suvine hooaeg peale, aga suvel ikka piimas on vähem rasva, see tekitas piimarasva puuduse, pluss maailmaturu situatsioon samal ajal samadel põhjustel, nii et see võihind täna on suhteliselt kõrge, aga ta võib juba poole aasta pärast teistpidi alla pendeldada.
Kas inimeste toidueelistused on läinud viimaste aastatega tervislikumaks ka?
See ei ole nii lineaarne. Me ei saa rääkida inimestest kui mingist homogeensest massist. On ehitajaid, on õpilasi, on kontoritöötajaid, on tervisesportlasi - kõigil neil on omad eelistused. Nii mõjutab ka meie kauplustes tehtavaid ostueelistusi tugevalt nende asukoht - näiteks kui need asuvad mõne koolimaja kõrval, siis ostetakse näiteks rohkem kartulikrõpse ja limonaadi, kui see on piirkonnas, kus käivad rohkem Soome turistid, siis lähevad rohkem kaubaks laktoosivabad piimatooted - asi, mida eestlased ei tarbi.
See sõltub nii paljudest teguritest, millest määravad ära inimeste ostueelistused.
Kokkuvõtlikult võib öelda küll, et aastatega on eelistused muutunud tervislikumaks küll, aga ka tootevalik on aastatega muutunud. Köögivilju ja puuvilju ostetakse näiteks selgelt rohkem kui varem.
Räägime teie pangateenusest ka. kuidas see pangandus Coopis siis nüüd sügisest välja hakkab nägema, kas kõik teie kauplused muutuvad ühtlasi pangasaalideks ja kõik teie kliendid saavad automaatselt Coop panga klientideks?
Kõik meie teenindussaalid ka automaatselt pangasaalideks ei muutu, seda hakkame me valitud poodides rakendama.
Kindlasti ei muutu meie kliendid automaatselt meie panga klientideks, sest seda ei luba esiteks seadus, küll aga on kõigil meie pangaklientidel võimalus saada meie kaupluste klientideks. Samas aga on meie potentsiaaliks meie 600 000 klienti, kes võivad meie pangateenustest osa saada.
Kui suurt turuosa te siis endale panganduses plaanite?
Me ei kavatse kindlasti suurpankadega konkureerima hakata, kõik pangad võivad päris rahulikult hingata. Kavatseme kahtlemata kasvada, ja mitmekordselt, aga teeme seda väga aeglaselt ja valitud teenustega.
Te hakkate eeskätt jaeturgu püüdma?
Me ei piira end sugugi üksnes jaekliendiga. Lisaks jaeklientidele on meil suurel hulgal ka juriidilistest isikutest kliente, kellele me saaksime erinevaid pangateenuseid pakkuda.
Ettevõttest:
Coop on Eesti suurim jaekaubanduskett, millele kuulub 21 protsenti turust.
Coop on ühistuline jaekett, mis kuulub ligi 80 000 klientomanikule.
Iga päev tehakse Coopi kauplustes 180 000 ostu kokku ligi 1,5 miljoni euro väärtuses.
Ettevõttel on ligi 600 000 püsiklienti.
Coop hõlmab endas 19 ühistut ligi 350 kauplusega üle Eesti, kus töötab üle 5000 inimese.
Coopi 2016. aasta käive oli 508,3 miljonit eurot.
Coop sai alguse Antsla tarbijate ühisuse poest, mis loodi aastal 1902, aastast 1917 kasvas asutatud ühistute koostööst välja Eesti tarvitajateühisuste liit (ETK). Rahvusvahelist ühistulist kaubandust tähistavat kaubamärki Coop kannab jaekett alates 2015. aastast.
Kaubamärgi all tegutsevad Coop maksimarketid (hüpermarketid), konsumid (supermarketid) ja kohanimega väikepoed.
Toimetaja: Merilin Pärli