Eesti jaekettide hulgas on suurima müügituluga Coop, Maxima, Selver, Rimi ja Prisma.

Coopi jaekaubanduse netokäive oli eelmisel aastal 589 miljonit eurot, eelnenud aasta käibest oli see 35,2 miljonit eurot ehk üle kuue protsendi suurem. Ettevõtte ärikasum oli 11,6 miljonit eurot ehk veidi vähem kui aasta varem, mil see küündis 14,8 miljoni euroni. 

"Aasta oli Coop Eestile väga edukas. Tehti läbi aegade parimad müügitulemused. Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul hoidis Coop Eesti 2018. aastal jätkuvalt turuliidri positsiooni, kasvatades turuosa 22,5 protsendi peale," sedastas ettevõte oma aastaaruandes.

Coopil oli eelmise aasta lõpus 340 müügikohta ehk kolme võrra vähem kui 2017. aastal. Lisandus kolm uut supermarketit ja kaks hüpermarketit.

Coop Eesti Keskühistu kontsernis moodustasid palgatulud koos sotsiaalmaksuga 15,2 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv oli 715.

Maxima käive oli mullu 482 miljonit eurot ning eelnenud aastaga võrreldes kasvas see 3,8 protsenti. Eestis 79 poega esindatud ettevõtte puhaskasum oli 7,4 miljonit eurot.

Täistööajaga töötajaid oli aasta lõpu seisuga 3559 ja tööjõukulud olid 47,3 miljonit eurot. Poode oli jaeketil 79 ja turuosalt jäid nad Eestis 18,6 protsendiga teisele kohale. Avati ka kolm uut kauplust: üks Tallinnas, üks Tartus ja üks Sillamäel.

"Koguseliselt seisis jaekaubandusturg põhimõtteliselt paigal, mis oli ja on ettevõtte jaoks peamiseks väljakutseks," kirjutab ettevõte möödunud majandusaasta aruandes. "Selle kõrval on Eesti jaekaubandusturul aga veel teisigi väljakutseid. Tihe konkurents sunnib turuosalisi üha uusi kauplusi avama, mis muudab turuolukorra veelgi keerulisemaks ning kahandab kasumimarginaale."

Lisaks valitseb jaemüügisektoris pidev tööjõupuudus ja Maxima pakub selle leevendamiseks Kirde-Eesti elanikele võimalust käia Tallina poodides tööl, kattes nende transpordi- ja majutuskulud.

Selveri käive oli mullu 452 miljonit eurot, ettevõtte konsolideeritud müügitulu koos tütarettevõtte Kulinaaria OÜ ehk Selveri Köögiga oli 455 miljonit eurot. Kasumit teenis Selver 14,6 miljonit eurot. Poode oli Selveril aasta lõpu seisuga 53, lisaks sellele ka Hiiumaa rändpood, kohvik ja e-Selver. Töötajaid oli poeketil keskmiselt 2636 ja palkadeks kulus 26,36 miljonit eurot. Selveri turuosa oli 17,6 protsenti.

Edukas oli Selveri e-kaubanduse valdkond, mis kasvas aastaga 38 protsenti.

Rimi Eesti käibenumber oli eelmisel aastal 374 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aastaga Rimi käive vähenes 0,9 protsendi võrra. Poeketi aruandeaasta ärikasum oli 2,4 miljonit eurot. Poode oli neil aasta lõpu seisuga 84 ning töötajaid keskmiselt 2130.

Rimi turuosa oli selle emafirma ICA Grupi aastaaruande kohaselt 16 protsenti. Selveri andmed näitavad samas Rimi turuosaks 14,4 protsenti. Eesti kohta tuuakse Rimi aruandes välja üha karmistuvat konkurentsi jaekettide vahel.

Prisma käive on mitu aastat järjest vähenenud ja mullune käibenumber 171 miljonit eurot oli eelnenud aastast üle kuue protsendi väiksem. Käibest 140 miljonit eurot tuli toidukaupade ja 31 miljonit eurot tarbekaupade müügist.

Langusteel on ka kasuminumber, mis oli eelmisel aastal 615 000 eurot, 2017. aastal aga 1,2 miljonit eurot. Poode on Prismal kaheksa. Ettevõttes töötas 2018. aastal keskmiselt 711 töötajat ning palgakulu koos sotsiaalmaksudega oli kokku 11 miljonit eurot.

"2018. aastal Prisma Peremarket ühtegi uut üksust ei avanud, kuid plaanib lähima nelja aasta jooksul avada 8-10 uut supermarketit," teatas pood 2018. aasta aruandes.

Prisma turuosa oli 6,6 protsenti ning neile astub kandadele Grossi poode pidav OG Elektra 5,4-protsendilise turuosaga. Grossi poodide käive oli 141 miljonit eurot ja kasum seitse miljonit eurot.

Meie poode pidav RR Lektus teenis 51 miljoni euro suuruse käibe juures 2,7 miljonit eurot kasumit.