Mõõduka Koalitsioonipartei ehk moderaatide noortekogu juht Benjamin Dousa kirjutas ajalehes Svenska Dagbladet, et Rootsi kaitsepoliitikal peaks olema kaks eesmärki. Esiteks kaitsta Rootsit välisvaenlaste eest ning teiseks olla valmis aitama hätta sattunud sõpru ning liitlasi. Poliitiku hinnangul ei saa Rootsi kummagi ülesande täitmisega mitte just kõige paremini hakkama. Seega esimese sammuna tuleks Rootsi valitsusel avada riigi kaguossa paigutada alaline NATO üksus ja seda isegi enne seda, kui Rootsist alliansi liikmesriik on saanud.

Dousa juhib arvamusartiklis tähelepanu sellele, et Venemaa on oma relvajõudude võimekuse suurendamisse panustanud viimasel ajal märkimisväärseid ressursse ning õppuste raames on tinglike sihtmärkidena kujutatud ka Stockholmi ja Gotlandi saart. "Me ei saa oodata, kuni me viimaks NATO liikmeks saame ja piisava kaitsevõimekuseni jõuame, vaid peame näitama ise üles initsiatiivi, et juba praegu saada riigi territooriumile alaline NATO üksus," märkis ta.

Poliitik rõhutas, et Rootsi neutraalsusest on tegelikult juba kaua aega tagasi loobutud, sest näiteks NATO-ga sõlmitud võõrustamislepe, Lissaboni leppes sisalduv solidaarsuse põhimõte ning ka valitsuse avaldused on selged näited, et Stockholm on võtnud seisukoha, et lähipiirkonnas toimuvate sõjaliste konfliktide puhul ei jää Rootsi neutraalseks.

Kuigi võõrustamisleppe alusel saab juba praegu NATO üksusi ajutiselt Rootsi lubada ning seda on juba kasutatud näiteks erinevate õppuste korraldamisel, on Dousa veendunud, et koostööd tuleb süvendada ning NATO üksus tuleks paigutada Rootsi niipea kui võimalik. "NATO-l peaks olema loomulik ja alaline koht Rootsis."

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli kevadel avaldatud iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama.

Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel. Samuti on hakatud tegema oluliselt rohkem avalikku sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega

Näiteks mai lõpus ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral.