Riia linnapea partei loobus vaikselt leppest Putini Ühtse Venemaaga
Riia linnapea ja Koosmeele juht Nils Ušakovs ütles esmaspäeval, et loobus pikaajalisest koostööleppest Vladimir Putini Ühtse Venemaaga.
Koosmeelt on kritiseeritud alates sellest ajast, kui partei 2009. aastal koostööleppe allkirjastas, vahendas Läti rahvusringhääling.
Varem on partei lepet kaitsnud, öeldes, et see esindab dialoogivõimalust Kremliga ning puudutab üldiselt koostööd kultuuriürituste korraldamisel.
Esmaspäeval LTV-s kõneldes viitas Ušakovs aga suurele muutusele partei poliitikas ja püüdis samas leppe tühistamise tähtsust vähendada.
Lepe kaotas kehtivuse, kui Koosmeel liitus Euroopa Liidu tasandil Euroopa sotsiaaldemokraatidega (Euroopa Sotsialistlik Partei).
Ušakovs ütles, et "kuna sellesse gruppi kuuluvate parteide koostöö kolmandate riikide parteidega käib traditsiooniliselt tsentraliseeritud viisil, siis meie lepe Ühtse Venemaaga, mis aegus 2016. aastal, kaotas oma rakendatavuse".
Ušakovsi sõnul oli see samm loogiline.
Ta lisas, et pragmaatiline koostöö Venemaaga on endiselt tähtis, kuid tema sõnul on prioriteet säilitada koostööd liitlasparteidega sellistes riikides nagu Rootsi ja Saksamaa.
"Me oleme Euroopa sotsiaaldemokraatide pere liikmed," ütles Ušakovs.
Politoloog Filips Rajevskis kommenteeris, et Ühtse Venemaa leppest loobumine on tõenäoliselt püüd suurendada Koosmeele toetust enne aasta pärast toimuvaid parlamendivalimisi.
Siiani on lepe Putini parteiga olnud üks ametlikke põhjuseid, miks osad parlamendiparteid on keeldunud koostööst Koosmeelega ning see on alati tulnud kõne alla ka Ušakovsi osalusega valimisdebattides.
ERR Lätis: riigisiseses poliitikas see erilisi muutusi kaasa ei too
Koosmeele juhid on Lätis püüdnud jätta mulje, justkui tuli uudis selle kohta, et leping Ühtse Venemaaga on lõppenud, välja juhuslikult.
Ometi on just see lepe olnud põhjus, miks Läti parteid pole tahtnud Koosmeelt valitsusse. Kas nüüd see olukord muutub, on keeruline öelda. Valimisteni on Lätis terve aasta. lepingut kui formaalset takistust enam küll pole, kuid inimesed, kes Venemaaga suhtlevad, on ju samad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Äsjastel kohalikel valimistel säilitas Koosmeel küll Riia linnapea koha, kuid toetus parteile on vähenenud. Esmaspäevased avaldused näitavad, et seni "venemeelseks" peetud Koosmeel toob nüüd rohkem esile oma euroopalikku ja sotsiaaldemokraatlikku poolt.
"Aktuaalse kaamera" palvele olukorda selgitada teatas Nils Ušakovsi abi, et partei juhil pole aega välisajakirjanikega suhelda.
Kommentaari andis hiljem Koosmeele asejuht Janis Urbanovićs - mees, kes 2009. aastal Ühtse venemaaga sõlmitud lepingule allkirja andis.
"Meie jaoks on tähtsad mõistetavad, pikaajalised ja sõbralikud suhted meie suure naabriga. Mitte ainult meie vahel, vaid kogu Euroopa Liiduga. Seetõttu ei saa Läti ja Venemaa, Euroopa Liidu ja Venemaa ning ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid vaadelda teisiti kui koos teiste Euroopa riikide sotsiaaldemokraatidega," selgitas ta.
Läti teiste erakondade poliitikud peavad vähemalt esialgu Koosmeele avalikuks tulnud uudist formaalsuseks. Ka Koosmeel ise ei usu, et see avab kiire tee valitsusse.
"Meie otsusel pole mingit seost Läti sisepoliitika arengutega," rõhutas Urbanovićs.
Eesti Keskerakonna ja Ühtse Venemaa leppe kohta ütles Urbanovićs, et ta ei sekku teiste riikide valikutesse.
Toimetaja: Merili Nael, Ragnar Kond, Laur Viirand