Läti poliitikas on aasta enne valimisi keerulised ajad ({{commentsTotal}})

Läti poliitikas on vähem kui aasta enne parlamendivalimisi keerulised ajad - lahkutakse parteidest ja asutatakse uusi ühendusi, kauaaegne võimuerakond Ühtsus ei suuda üle saada sisevastuoludest.

Läti üks tuntumaid poliitikuid Solvita Aboltina juhib praegu küll veel Ühtsuse seimi fraktsiooni, kuid peagi on ta lahkumas poliitikast diplomaatilisele tööle ja tema asemele tuleb seimi erakonda päästma selle uus juht, praegune majandusminister Arvilds Ašeradens, vahendas "Välisilm".

Aboltina jooksis ERR-i intervjuusoovi peale kiiruga ära, kuid samas on just tema vastuolulisus põhjustanud Ühtsuse sees palju pingeid. Erimeelsused Aboltinaga olid põhjus, miks Edvards Smiltēns, kellest võinuks saada Ühtsuse juht, hoopis lahkus parteist ja on praegu parlamendis üks fraktsioonidesse mittekuuluvaid poliitikuid.

Smiltēns on ühenduse Tsentristlikule Poliitikale esimees ja teeb koostööd hoopis praegu opositsioonis oleva Regioonide Ühendusega.

"Otsustasin Ühtsusest lahkuda. Mul oli võimalus näidelda, et ma midagi ei märka, ja minna edasi. See oleks andnud mulle partei esimehe koha, esinumbri staatuse valimisringkonnas ja valituks osutumise. Siiski otsustasin kuulda võtta parteikaaslaste arvamust, et kui muutusi ei tehta, tuleb lahkuda," selgitas Smiltēns.

"Tunnistasin endale, et pigem võtan riski kaotada kõik, mis olen poliitikas üheksa aastaga saavutanud, ja lahkun parteist. Kuid nii saan ma olla aus oma valijate ja nende parteikaaslaste vastu, kes on mind kogu selle aja usaldanud. Arvan, et probleem pole ainult ühes inimeses. Probleem on paljudes partei liikmeis, kes püüavad laveerida ega suuda otsustada," lisas ta.

Kuigi Koosmeele juht Nils Ušakovs kinnitas, et lepe Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa pole enam jõus ja nii püütakse Läti valijaid peibutada erakonna sotsiaaldemokraatliku poolega, leiavad teised, Koosmeele vastu koondunud poliitikud, et vene valijad ja hoiakud jäävad neile ikka ja valitsusse ei pruugi nad ka järgmiste valimiste järel pääseda.

"Lepe on lepe. See oleks lõppenud, kui oleks saadetud Ühtsele Venemaale, näiteks Putinile teade, et täname senise koostöö eest, kuid me lõpetame lepingu. Ma pole seda uudist kuulnud. Koosmeel on vaid kinnitanud, et see lepe pole enam aktuaalne," kommenteeris Smiltēns.

"Samas on ka kaks meediakeskkonda - vene- ja lätikeelne. Nende vahel on väga suured erinevused. Läti meedia kinnitas, et lepingut enam pole ja see on oma tähtsuse minetanud. Venekeelne meedia pole sellest väga valjult rääkinud ega sellist väidet kasutanud. Minu meelest tähendab see, et Koosmeele jutt on lihtsalt fiktsioon," lisas ta.

Läti ekspresident Vaira Vīķe-Freiberga leiab, et Läti poliitikas pole kaua aega olnud selgust.

"Mitmeparteiline süsteem peaks andma võimaluse mõista erinevaid suundi põhiküsimustes. Kuid vähemalt Läti parteidel, kes on tulnud ja läinud, pole sellist poliitilist stabiilsust olnud. Kui mitte ideoloogilist, siis vähemalt programmilistki veendumust olla vasak-, parem- või tsentristlik, et jaotus oleks üheselt mõistetav. Nad peavad ju kuidagi erinema. Mis siis eristab ühte teisest, kolmandast või neljandast?" arutles Vīķe-Freiberga.

Poliitikud prognoosivad, et kogu praegune poliitiline nihelemine võib kaasa tuua vaid kolmandiku seimi koosseisu muutuse, sest üks kolmandik on kindlalt Koosmeele ja teine praeguste võimuparteide toetajate käes.

"Mind valiti 2010. aastal parlamenti. Inimeste meeleolu oli siis justkui paisu taha kogunenud ja väljendus agressiivselt. Nüüd on ühiskonnas sama tunne, et muutusi on vaja, kuid see protsess väljendub pigem ükskõiksuses. Paljud sõidavad lihtsalt Lätist ära," rääkis Smiltēns.

Hoolimata vastuoludest suudab parlament uue aasta suurte muutuste eelarve siiski vastu võtta. Kõigile lastele sünnijärgse kodakondsuse andmise teema aga võimuerakondade kompromissivõimeni ei ulatunud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: