Riigikogu vanematekogu soovib kõrgete teenistujate palgad lahti külmutada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu vanematekogu koosolek presidendivalimiste ajal.
Riigikogu vanematekogu koosolek presidendivalimiste ajal. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Riigikogu vanematekogu ilmutas neljapäeval erakondade ülest üksmeelt, kui toetas muudatusettepanekut, mis lõpetab kõrgemate riigiteenijate palkade aastatepikkuse külmutamise.

Parlamendi juhatus ja kõigi fraktsioonide esimehed esitasid põhiseaduskomisjonile ühise ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmiseks, mille vastuvõtmise korral hakatakse neid palku iga-aastaselt indekseerima nii nagu see praegu toimub vanaduspensioni puhul.

Kõrgemate riigiteenijate palgad, mida reguleerib 2009. aastal vastu võetud seadus, on teatud protsent presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe palgast, mis kõiguvad juba aastaid ühe ja sama punkti ümber, ilmutades kohati isegi vähenemise märke.

Nii võrdus praeguse korra kehtima hakkamisel riigikogu liikme 3475-eurone kuupalk Eesti nelja keskmise palgaga, kuid nüüdne 3437 eurot on alla kolme keskmise palga. Veel üks näide: kui aastal 2013 oli spiikri palk 5346 eurot, siis nüüd on see 5288 eurot.

Selle põhjuseks on kaheksa aasta eest ebaõnnestunult sõnastatud seadusesäte, mis ei arvesta põhiseaduslike institutsioonide juhtide, samuti seadusandliku ja täitevvõimu tipptegijate palkade indekseerimisel riigi üldist palkade tõusu ja tarbijahinna indeksi muutust. Varem ei ole parlamendierakonnad leidnud ka üksmeelt, kuidas seadust kohendada ning põhjuseks on olnud seadusandjate kartus sattuda avalikkuse meelepaha alla isegi väikese palgatõusuga.

Pensionid suurenevad aastas viie protsendi ringis. Seega tooks riigikogu vanematekogus toetuse saanud ettepanek kasutada vanaduspensioni indekseerimise valemit ka kõrgemate riigiteenijate palkade puhul ministritele ja parlamendi liikmetele kaasa ca 200-eurose palgatõusu ning president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees saaksid senisele palgale juurde ca 250 eurot.

Ent kui riigi keskmise palga langedes pensionid ei lange, vaid jäävad samaks, siis kõrgematel riigiteenijatel on võimalik ka palga vähenemine," ütles riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

"Meie ühine muudatusettepanek näeb ette ametipalkade indekseerimise, mille tulemusel palk kas tõuseb või langeb sõltuvalt muutustest majanduses ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest ja tarbijahinna indeksi muutumisest," selgitas ta.

Kuna riigikogu koosseis ei saa enda palgakorraldust muuta, hakkaks parlamendi liikmetele uus kord kehtima pärast üldvalimisi märtsis 2019. Sama tähtaega palusid kasutada ka peaminister Jüri Ratas ministrite ja president Kersti Kaljulaid riigipea palga arvestamisel.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (lühendatult KRAPS) muutmine tõusis päevakorda seoses justiitsministri algatusel valminud eelnõuga lisada KRAPS-i ka prokurörid ja tõsta riigi peaprokuröri palk kõrgemaks kui on õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministril. See ettepanek ilmselt parlamendi toetust ei saa.

Samas on võimalik, et osa parlamendiliikmeid esitab KRAPS-i muutmiseks põhiseaduskomisjonile veel ühe ettepaneku - tõsta ka nn presidendipalka, mille järel tõuseksid kõigi kõrgemate riigiteenijate töötasud. Osa riigikogu fraktsioone - näiteks EKRE ja Vabaerakond - oleksid sellele tuntavale ulatuslikule palgatõusule arvatavasti vastu.

Kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalga määrab KRAPS, on president, riigikogu esimees, peaminister, riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid, kohtunikud, riigisekretär, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Panga nõukogu esimees ja nõukogu liikmed.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: