"Samost ja Ruussaar": aastaga 26 tippametniku leidmine saab olema katsumus
Ajakirjanik Anvar Samost ennustas, et 2018. aastal 26 tippjuhi leidmine ei saa olema lihtne, sest nii väike palganumber kui ka avalik skandaalihimuline tähelepanu võib häid kandidaate eemale peletada. Kaassaatejuht Ainar Ruussaare sõnul tuleb sealjuures arvestada ka poliitilise lobitööga.
ERR-i uudisteportaal kirjutas möödunud nädalal sellest, et tuleval aastal lõpeb ametiaeg 26 eesti tippametnikul, nende seas asekantslerid, aga ka kapo ja politsei peadirektorid. Ametite täitmiseks korraldatakse avalikud konkursid.
Nendest 26 ametikohast on kuus ametikohta sellised, kuhu ei pea konkursse korraldama. Need on riigisekretär, kaitseväe juhataja, kaitsepolitseiameti peadirektor, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ja päästeameti peadirektor.
Samost kardab, et kui paarkümmend konkurssi 2018. aastal läbi viimist ootab, saadab päris mitut konkurssi skandaal ja kahtlus kokkumängus.
"Kogemus ütleb, et midagi meeldivat ja asjalikku ilmselt nende konkursside näol tulemas ei ole," lausus Samost.
"Ma kardan, et päris mitmed inimesed, kes isikuomaduste, ambitsioonide ja võib-olla ka patriootliku lähenemise poolest sobiksid nendele ametikohtadele, mõtlevad kõige selle peale, mis võib tulla. Peavad abikaasaga nõu ja abikaasa ütleb, et pole meile seda jama vaja ja tööta seal edasi, kus sa praegugi oled, on rahulikum. Ja niimoodi jääb Eesti riik võib-olla päris mitmetest headest tippjuhtidest lihtsalt ilma," arvas Samost.
Ainar Ruussaar arvas, et Eestis on tekkinud süsteem, kus on teatud kõrgeid ametikohti, mille puhul poliitilised kokkulepped selle ameti saamiseks on vältimatud. "Seal on see oht, et sa võid olla mõjutatav ühes või teises suunas."
Ta ütles, et Eestis peaks olema ka kõrgete riigiametite ametikohti, kus peaks poliitilisi kokkuleppeid iga hinna eest vältima. Selliste ametitena tõi Ruussaar välja näiteks rahvusringhäälingu juhi, riigikontrolöri, politsei- ja piirivalveameti juhi.
Samost arvas, et ka selliste ametikohtade puhul on poliitiline kokkulepe peaaegu alati olemas. See võib tema sõnul väljenduda ka selles, et erakonnad lepivad parlamendiüleselt kokku, et ametisse valitakse parim inimene, kes saadaval on. "Ka see on poliitiline kokkulepe," ütles ta.
Teine poliitilisest aspektist oluline tähelepanek on Samosti sõnul asjaolu, et valdav osa praegu neid 26 ametikohta täitvatest inimestest on paika pandud ajal, mil Keskerakond oli opositsioonierakond. "Siis kuskil Reformierakonna kontori arvutis eksisteeris Kalev Lillo poolt täidetav suur Exceli tabel erivärviliste lahtritega, kus olid väidetavalt kirjas kõikide riigi olulisemate positsioonide täitjad ja ootused. Selles mõttes saab nüüd olema täiesti uus olukord. Keskerakonnal ja ka teistel koalitsioonierakondadel on eksamikoht, et näidata seda, kuivõrd nemad on võimelised sellistest halbadest poliitilistest kokkulepetest hoiduma," arutles Samost.
Samost tõi esile veel ühe probleemi. "Eesti rahvaarv on väga väike. Kui me tahame mingisse ametisse tipptasemel inimest, siis neid inimesi on keeruline leida ja kui nad ka olemas on siis avalike ametite puhul on neid keeruline motiveerida, kuna tihtipeale on inimene konkursi esimesest päevast seatud sellise hüsteerilise fooni peale. Ma ennustan, et me näeme seda, et päris paljudele nendest ametikohtadest ei ole tõsiseltvõetavalt kümmet või viit avaldust."
Samost arvas, et isegi kui konkureerima jääb kaks või kolm inimest, võib juhtuda, et lõpuks tehakse ikkagi kellegile sihtpakkumine.
Samost rääkis, et paar nädalat tagasi läks riigikantseleist kooskõlastamisele eelnõu, mis muudab kõrgete ametnike värbamise korda. "Kui seni oli seal nõue, et näiteks tippjuhtide kompetentsikeskus peab avaliku konkursi puhul kantsleri kohale esitama kaks kandidaati ministrile kinnitamiseks, siis muudetud kord näeks ette, et võib esitada ühe kandidaadi," rääkis Samost.
Samost nimetas kõrgete riigiametnike ametikohal töötamiseks olulise motivaatorina ka palganumbrit, mis kipub ajale jalgu jääma.
Toimetaja: Aleksander Krjukov