Kohus trahvis kohtuotsuse täitmisega venitanud Kambja valda 10 000 euroga ({{commentsTotal}})

Ülenurme vallast sai valitsuse otsusega Kambja vald. Fotol Aivar Aleksejev.
Ülenurme vallast sai valitsuse otsusega Kambja vald. Fotol Aivar Aleksejev. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu ringkonnakohus määras kolmapäeval Kambja vallale (endine Ülenurme vald) Tartu halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest 10 000 euro suuruse trahvi.

 

Ülenurme vallavalitsus väljastas 2013. aastal ehitusloa Külitsel asuvale kinnistule aiamaja-kõrvalhoone ehitamiseks, mille aga naaberkinnistu elanikud vaidlustasid Tartu halduskohtus.

Tänavu 26. jaanuaril tuvastas halduskohus otsuses ehitusloa tühisuse ja kohustas valda koostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest ettekirjutus selle tagajärgede kõrvaldamiseks.

Seejuures ei kirjutanud halduskohus vallale ette, millisel viisil tuleb tagajärjed kõrvaldada ning jättis valla enda otsustada, kas see tähendaks näiteks ehitise lammutamist või ehitusloa taotluse uut läbivaatamist.

Halduskohtu otsus jõustus 28. veebruaril.

Ülenurme vald andis selle aasta märtsi alguses samale hoonele uue ehitusloa ja naabrid vaidlustasid ka selle kohtus. Vald aga tunnistas kohtumenetluse ajal aprillis selle ehitusloa andmise korralduse ise kehtetuks, leides, et nad ei järginud loa andmisel vorminõudeid ega põhjendamiskohustust.

Seetõttu lõpetas halduskohus uue ehitusloa väljaandmise osas kaebuse menetluse, kuid võttis menetlusse kaebajate taotluse vallale rahatrahvi määramiseks jaanuaris tehtud otsuse täitmata jätmise eest.

Kuigi halduskohus jättis vallale rahatrahvi määramata, pidas ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium kaebajate sellesisulist taotlust põhjendatuks.

Ringkonnakohus leidis, et vald ei ole hoone ehitamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetlemisel järginud seaduses sätestatud nõudeid ja korda ning on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid.

Ringkonnakohus selgitas, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale tähendab kohtuotsuses toodud ettekirjutuse täitmata jätmine nii seda, kui menetlusosaline ei ole üldse asunud kohtu ettekirjutust täitma, kui ka seda, et ta on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole seda täielikult täitnud mõistliku aja jooksul.

Ringkonnakohtu hinnangul asus vald küll halduskohtu otsust täitma, kuid ei täitnud talle pandud kohustust ja on sellega viivitanud tänaseks rohkem kui kaheksa kuud. Vald ei ole nimetanud ka ühtegi temast sõltumatut asjaolu, mis tingis otsuse täitmiseks määratud tähtaja sellise ületamise.

Ringkonnakohtu arvates ei saa pärast halduskohtu otsuse jõustumist uue ehitusloa andmist märtsis käsitada otsuse täitmisena, kuna ka selle andmisel ei järginud vald seaduses sätestatud nõudeid. Uus luba anti välja vaatamata detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste puudumisele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vald jättis ehitusloa taotlejate ees täitmata selgitamiskohustuse, mida oleks tulnud teha viivitamatult pärast ehitusloa taotluse saamist. Vald täitis selgitamiskohustuse alles selle aasta augusti keskel, kuid tegi ka siis seda vaid osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegu ka sellise taotlusega, mille lahendamiseks kuluks oluliselt kauem aega, kui seadus ette näeb.

Samuti ei saa ebamõistlikult lühikeseks pidada aega (üks kuu otsuse jõustumisest), mis anti vallale selleks, et kõrvaldada varem antud tühise ehitusloa tagajärjed.

Nimelt näeb ehitusseadustik ette, et pädev asutus annab ehitusloa ja projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

Kui menetlus korraldatakse avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul. Kohtu arvates ei saa viivitamise põhjendamiseks olla piisav valla argument, et ehitusloa menetluses tuleb asjaolusid igakülgselt kaaluda. Vald on teadlik, millised on varasema haldusmenetluse vead ja probleemkohad on halduskohus oma otsuses välja toonud.

"Kambja vald (endine Ülenurme vald) on liiga võimekas omavalitsus selleks, et õigustada kohtuotsuses sisaldunud ettekirjutuse pikaajalist täitmata jätmist asjaolude igakülgse kaalumise vajadusega," ütles Tartu ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Tiina Pappel.

Ta märkis, et kui kohalik omavalitsus peab oma ülesannete ja kohustuste täitmisel järgima seadusi, tagades nii kõigi kohalike elanike seaduslikud õigused ja vabadused.

"Kohustus täita kohtuotsust kehtib samaväärselt mõlemale menetluspoolele. Kui seda siiski rikutakse, näeb halduskohtumenetluse seadus kohtule ette võimaluse määrata rahatrahv, mille eesmärgiks on ühelt poolt menetlusosalise kohustuse täitmisele suunamine ja teiselt poolt karistamine. Positiivne on see, et taolise meetme rakendamine on kohtutes pigem erand kui reegel," ütles kohtunik.

Halduskohtumenetluse seadustik näeb kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi maksimaalmäärana ette 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmisest mõistliku tähtaja jooksul.

Ringkonnakohtu määruse saab vaidlustada riigikohtus 15 päeva jooksul.

Toimetaja: Marek Kuul



Peaminister andis üle riiklikud preemiad

Fotod ja video: peaminister andis Haapsalus üle riiklikud preemiad

Eesti 100. sünnipäeva nädala tähtsündmused jätkusid teisipäeval Haapsalus, kus peaminister Jüri Ratas andis koos haridusminister Mailis Repsi ja kultuuriminister Indrek Saarega üle 2017. aasta riigi teaduspreemiad, Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: