Korruptsioonikomisjon kuulas Aasa ja Kõlvarti selgitusi Tondiraba auditist ({{commentsTotal}})

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon lahkas neljapäeval Tondiraba spordikeskuse sisekontrollisüsteemi hindamise auditit.

Komisjoni ees pidid aru andma Tallinna linnapea Taavi Aas ja endine abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes nüüd on ametis Tallinna volikogu esimehena.

Erikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul on erikomisjoni seisukohaks, et endiselt jääb arusaamatuks, mis põhjustel audit ei jõudnud linnavalitsuse istungi päevakorda kohe pärast seda, kui sisekontrolör selle linnapeale esitas.

"Selleks ei olnud ühtegi takistust ning Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart ei andnud ka erikomisjoni liikmete küsimustele vastates ühtegi mõistlikku selgitust," ütles Herkel.

"See, et materjal oli saadetud politseile, ei saa olla põhjendus. Samuti jäid selgusetuks muud katsed selle küsimuse osas vastutust eemale veeretada," lisas Herkel.

Meedias on avaldatud arvamust, et audit jäi toonase abilinnapea Mihhail Kõlvarti sahtlisse. Kõlvart ütleb, et nii see ei olnud.

"Audit on ikkagi see dokument, mida toob vastav ametnik, see on sisekontrolör. Kui see dokument on toodud, siis linnavalitsus ja mitte konkreetne abilinnapea või isegi mitte linnapea saab otsustada, kas seda kinnitada või mitte," rääkis Kõlvart.

Ta selgitas, et Tondiraba käivitamine võttis aega ning tekkisid probleemid. Tema sõnul on vajalik teha järelaudit, mille tegemisse on kaasatud ka volikogu revisjonikomisjon.

"Siis võib juba anda hinnangut, kas see töökorraldus vastab seadustele ja linnavalitsuse ootustele ja kas praegune juht saab jätkata," sõnas ta.

Erikomisjoni aseesimehe Anneli Oti sõnul tuleks hinnata auditi läbiviimisega seotud protseduure ja tulenevalt sellest võtta linnavalitsuse töös arvesse auditi tulemusi.

"Praegused ja endised linnajuhid on korduvalt oma tegevust selgitanud. Olen kindel, et linnavalitsus saab selle juhtumi ja auditi aluseks võtta, et olemasolevat linnavalitsuse olukorda parandada ja protseduuride juhtimist tõhusamaks muuta," märkis Ott. "Seejuures ei tohiks teema käsitlust politiseerida," lisas ta.

Novembri lõpus avaldatud 38-leheküljeline dokument tõi välja ridamisi süsteemseid probleeme: puudus dokumendiregister, asju aeti suuliste kokkulepetega, hankemenetlustel toimus kaos.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: