Korruptsioonikomisjon kuulas Aasa ja Kõlvarti selgitusi Tondiraba auditist ({{commentsTotal}})

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon lahkas neljapäeval Tondiraba spordikeskuse sisekontrollisüsteemi hindamise auditit.

Komisjoni ees pidid aru andma Tallinna linnapea Taavi Aas ja endine abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes nüüd on ametis Tallinna volikogu esimehena.

Erikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul on erikomisjoni seisukohaks, et endiselt jääb arusaamatuks, mis põhjustel audit ei jõudnud linnavalitsuse istungi päevakorda kohe pärast seda, kui sisekontrolör selle linnapeale esitas.

"Selleks ei olnud ühtegi takistust ning Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart ei andnud ka erikomisjoni liikmete küsimustele vastates ühtegi mõistlikku selgitust," ütles Herkel.

"See, et materjal oli saadetud politseile, ei saa olla põhjendus. Samuti jäid selgusetuks muud katsed selle küsimuse osas vastutust eemale veeretada," lisas Herkel.

Meedias on avaldatud arvamust, et audit jäi toonase abilinnapea Mihhail Kõlvarti sahtlisse. Kõlvart ütleb, et nii see ei olnud.

"Audit on ikkagi see dokument, mida toob vastav ametnik, see on sisekontrolör. Kui see dokument on toodud, siis linnavalitsus ja mitte konkreetne abilinnapea või isegi mitte linnapea saab otsustada, kas seda kinnitada või mitte," rääkis Kõlvart.

Ta selgitas, et Tondiraba käivitamine võttis aega ning tekkisid probleemid. Tema sõnul on vajalik teha järelaudit, mille tegemisse on kaasatud ka volikogu revisjonikomisjon.

"Siis võib juba anda hinnangut, kas see töökorraldus vastab seadustele ja linnavalitsuse ootustele ja kas praegune juht saab jätkata," sõnas ta.

Erikomisjoni aseesimehe Anneli Oti sõnul tuleks hinnata auditi läbiviimisega seotud protseduure ja tulenevalt sellest võtta linnavalitsuse töös arvesse auditi tulemusi.

"Praegused ja endised linnajuhid on korduvalt oma tegevust selgitanud. Olen kindel, et linnavalitsus saab selle juhtumi ja auditi aluseks võtta, et olemasolevat linnavalitsuse olukorda parandada ja protseduuride juhtimist tõhusamaks muuta," märkis Ott. "Seejuures ei tohiks teema käsitlust politiseerida," lisas ta.

Novembri lõpus avaldatud 38-leheküljeline dokument tõi välja ridamisi süsteemseid probleeme: puudus dokumendiregister, asju aeti suuliste kokkulepetega, hankemenetlustel toimus kaos.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: