Peapiiskop Urmas Viilma kohtus paavst Franciscusega ({{commentsTotal}})

Istuvad peapiiskop Urmas Viilma ja LML peasekretär Martin Junge, paavst Franciscust tervitab LML president peapiiskop Panti Filibus Musa.
Istuvad peapiiskop Urmas Viilma ja LML peasekretär Martin Junge, paavst Franciscust tervitab LML president peapiiskop Panti Filibus Musa. Autor/allikas: EELK

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kohtus neljapäeval Vatikanis paavst Franciscusega.

Paavst Franciscusega kohtusid Vatikanis Luterliku Maailmaliidu (LML) president, peasekretär ja seitsme piirkonna asepresidendid.

LML Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina osales kohtumisel EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes paavst Franciscust tervitades jagas oma rõõmu ja tänu paavsti eelseisva visiidi üle Eestisse ja teistesse Balti riikidesse eeloleva aasta sügisel.

Paavst Franciscus vastas, et peame ühiselt palvetama selle visiidi õnnestumise pärast ning palus peapiiskoppi hoida paavsti ennast eraldi oma palvetes.

Pooletunnise eraviisilise kohtumise raames andis LML president peapiiskop Panti Filibus Musa (Nigeeria) paavst Franciscusele üle luterlaste tervituse ning tänas reformatsiooni 500. aastapäeva ühise meenutamise eest kogu maailmas.

Paavst Franciscus vastas omalt poolt sõnavõtuga, milles meenutas oikumeeniliselt eriti meeldejääva aasta sündmuseid ning rõhutas ühise palve tähtsust kristlaste jaoks.

LML delegatsioon kohtus pärast visiiti paavsti juurde ka Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu presidendi kardinal Kurt Kochiga.

Kohtumisel oli peapiiskop Urmas Viilmal võimalus rõhutada paavsti eelseisva visiidi olulisust kristliku vähemusega ning ajaloos mitmed katsumused ületanud Eestisse, Lätti ja Leetu.

"Loodan, et Püha Isa visiit on teie paljukannatanud rahvale ja kirikutele õnnistuseks," jagas kardinal Koch oma lootust visiidi õnnestumisega seoses.

Luterlik Maailmaliit, mille asutajaliige aastast 1947 on ka EELK, on Rooma-Katoliku kirikuga pidanud ühiseid läbirääkimisi juba 50 aastat ning selle aja jooksul on jõutud alla kirjutada mitmele teineteisemõistmist rõhutavale dokumendile, mille hulgas on Ühisdeklaratsioon Õigeksmõistuõpetusest (1999) ja Konfliktist Osaduseni (2013).

Dialoog täieliku ühtsuse ja ka armulauaosaduseni jõudmiseks luterlaste ja katoliiklaste vahel jätkub ning järgmisel aastal loodetakse jõuda lõpule dokumendiga, mis kõneleb ristimisest ja ühtsuses kasvamisest.

Toimetaja: Merili Nael



EV100: galeriid, videod, arvamused

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: