Peapiiskop Viilma: tegelikult ei ole eestlane usuleige ({{commentsTotal}})

{{1514112000000 | amCalendar}}

Eesti inimene ei taha end tingimata siduda kirikuga, kuid see ei tähenda et ta oleks usuleige, ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

ERR-ile antud pikemas usutluses ütles Viilma, et EELK püüab olla rahvarikirik ehk see tähendab vastutust teenida kogu rahvast, ka neid, kes ei kuulu kirikusse.

"Inimeste religioossus või huvi vaimulike teemade vastu pole kadumas, vaid kasvamas. Ja see pole mitte ainult Eestis nii, vaid kogu maailmas. Inimestel on suur janu nende teemade järele ning kirik saab siin olla janu kustutajaks. Oluline on, et inimene ei pea pelgama, et kui ta oma küsimustega üle kiriku läve astub, siis peab ta end kindlasti ära siduma."

Viilma meenutas hiljutist ETV saadet "Suud puhtaks", kus tuli jutuks eestlaste usuleigus. Peapiiskopi sõnul nõustub ta ühe saatekülalise öelduga, et eestlaste usuleigus on paljuski linnalegend.

"Statistika näitab, et kolmandik eesti inimestest kuulub kirikusse ning kolmandik ei taha üldse midagi kuulda usuga seotud teemadest. Ehk meil on kaks kolmandikku, kes on valmis usuga seotud teemadel kõnelema ja arutlema. Seega väidan, et eestlane ei ole usuleige. Ta ei ole kirikukeskne, aga ta ei ole kindlasti usuleige."

Viilma tõi näiteks reformatsioon 500 tähistamise Eestis, kus ta tegi üleskutse istuda selleks puhuks koduaedadesse 500 õunapuud.

"Minu üleskutse oli istutada reformatsiooni aastapäevaks 500 õunapuud, aga jõudsime 600ni. Sellega läks sõnum inimesteni igas Eestimaa nurgas. Inimene pidi mõtlema selle peale, mitte ainult puud istutama. Nad kõik andsid meile teada, et seda tegid."

Meedias pälvis palju tähelepanu Viilma advendimõtisklus, kus ta üheltpoolt koostas Eesti mõjutute TOP50, aga teisalt käis välja konkreetsed ettepanekud, kuidas minna edasi kooseluseaduse ümber puhkenud vastasseisuga. Viilma sõnul sai ta mõlemale teemale palju vastukaja.

" Mõjutute nimekirjale tuli palju head vastukaja ehk kinnitust, et see oli vajalik ja et on väga hea, et kirik sellistele inimestel tähelepanu pöörab. Aga see jäi selliseks reageeringuks ehk me pole saanud edasi arutleda mõjutute inimeste ja gruppide saatuse üle. Muidugi on mul endal võimalus viidata neile teemadele edaspidigi, sest palju asju jäi ju veel lisamata ka juhul kui oleks veel 50 võrra pikem see nimekiri olnud."

Teine teema, mille Viilma advendimõtiskluses tõstatas, oli kooseluseaduse ümber puhkenud vastasseisust üle saamine.

"Eks poliitikud tajuvad, et see vastasseis on hetkel muutumatu ja väga sinisilmne oleks eeldada, et keegi hakkab mingeid eelnõusid ette valmistama. Mina üritasin välja pakkuda kompromissi. Traditsioonilistes ja kirikuringkondades on hästi vastu võetud minu ettepaneku see pool, et kaitseme abielu mõistet põhiseaduses. See sai palju toetust ja ega seda väga palju ka ei rünnatud."

Peapiiskopi ettepanekus oli ka teine pool ehk pärast abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist astuda ka järgmine samm ning reguleerida ülejäänud koos- ja ühiseluviisid.

"Ja see on koht, kus mina oma juriidilise pädevuse puudumisega ei saa ma väga konkreetseks minna. Minu mõte oli lahendada ära väga paljud leibkondi puudutavad küsimused ja mitte ainult inimeste seksuaalse sättumuse tõttu. Meil on palju leibkondi, kus vanavanemad elavad lastelastega koos, sest vanematelt on õigused ära võetud või kasvatavad lapsi tädid või ristivanemad. Või elavad vennad ja õed koos, sest neil on ühine kinnisvara. Ja miks mitte selle sees ära reguleerida ka samasooliste küsimused, aga mitte ainult nendele keskendudes."

Peapiiskopi sõnul on küsimus selles, et kuidas liikuda edasi nii, et traditsioonilise abielu toetajad saavad kindluse, et abielu mehe ja naise vahelise liiduna jääb paika, aga et ka teised grupid saaksid edasi mina.

"Ja siin ei saa kirik jääda takistuseks," märkis peapiiskop Urmas Viilma kokkuvõtlikult.

Toimetaja: Urmet Kook



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: