Peapiiskop Viilma: tegelikult ei ole eestlane usuleige ({{commentsTotal}})

{{1514112000000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti inimene ei taha end tingimata siduda kirikuga, kuid see ei tähenda et ta oleks usuleige, ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

ERR-ile antud pikemas usutluses ütles Viilma, et EELK püüab olla rahvarikirik ehk see tähendab vastutust teenida kogu rahvast, ka neid, kes ei kuulu kirikusse.

"Inimeste religioossus või huvi vaimulike teemade vastu pole kadumas, vaid kasvamas. Ja see pole mitte ainult Eestis nii, vaid kogu maailmas. Inimestel on suur janu nende teemade järele ning kirik saab siin olla janu kustutajaks. Oluline on, et inimene ei pea pelgama, et kui ta oma küsimustega üle kiriku läve astub, siis peab ta end kindlasti ära siduma."

Viilma meenutas hiljutist ETV saadet "Suud puhtaks", kus tuli jutuks eestlaste usuleigus. Peapiiskopi sõnul nõustub ta ühe saatekülalise öelduga, et eestlaste usuleigus on paljuski linnalegend.

"Statistika näitab, et kolmandik eesti inimestest kuulub kirikusse ning kolmandik ei taha üldse midagi kuulda usuga seotud teemadest. Ehk meil on kaks kolmandikku, kes on valmis usuga seotud teemadel kõnelema ja arutlema. Seega väidan, et eestlane ei ole usuleige. Ta ei ole kirikukeskne, aga ta ei ole kindlasti usuleige."

Viilma tõi näiteks reformatsioon 500 tähistamise Eestis, kus ta tegi üleskutse istuda selleks puhuks koduaedadesse 500 õunapuud.

"Minu üleskutse oli istutada reformatsiooni aastapäevaks 500 õunapuud, aga jõudsime 600ni. Sellega läks sõnum inimesteni igas Eestimaa nurgas. Inimene pidi mõtlema selle peale, mitte ainult puud istutama. Nad kõik andsid meile teada, et seda tegid."

Meedias pälvis palju tähelepanu Viilma advendimõtisklus, kus ta üheltpoolt koostas Eesti mõjutute TOP50, aga teisalt käis välja konkreetsed ettepanekud, kuidas minna edasi kooseluseaduse ümber puhkenud vastasseisuga. Viilma sõnul sai ta mõlemale teemale palju vastukaja.

" Mõjutute nimekirjale tuli palju head vastukaja ehk kinnitust, et see oli vajalik ja et on väga hea, et kirik sellistele inimestel tähelepanu pöörab. Aga see jäi selliseks reageeringuks ehk me pole saanud edasi arutleda mõjutute inimeste ja gruppide saatuse üle. Muidugi on mul endal võimalus viidata neile teemadele edaspidigi, sest palju asju jäi ju veel lisamata ka juhul kui oleks veel 50 võrra pikem see nimekiri olnud."

Teine teema, mille Viilma advendimõtiskluses tõstatas, oli kooseluseaduse ümber puhkenud vastasseisust üle saamine.

"Eks poliitikud tajuvad, et see vastasseis on hetkel muutumatu ja väga sinisilmne oleks eeldada, et keegi hakkab mingeid eelnõusid ette valmistama. Mina üritasin välja pakkuda kompromissi. Traditsioonilistes ja kirikuringkondades on hästi vastu võetud minu ettepaneku see pool, et kaitseme abielu mõistet põhiseaduses. See sai palju toetust ja ega seda väga palju ka ei rünnatud."

Peapiiskopi ettepanekus oli ka teine pool ehk pärast abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist astuda ka järgmine samm ning reguleerida ülejäänud koos- ja ühiseluviisid.

"Ja see on koht, kus mina oma juriidilise pädevuse puudumisega ei saa ma väga konkreetseks minna. Minu mõte oli lahendada ära väga paljud leibkondi puudutavad küsimused ja mitte ainult inimeste seksuaalse sättumuse tõttu. Meil on palju leibkondi, kus vanavanemad elavad lastelastega koos, sest vanematelt on õigused ära võetud või kasvatavad lapsi tädid või ristivanemad. Või elavad vennad ja õed koos, sest neil on ühine kinnisvara. Ja miks mitte selle sees ära reguleerida ka samasooliste küsimused, aga mitte ainult nendele keskendudes."

Peapiiskopi sõnul on küsimus selles, et kuidas liikuda edasi nii, et traditsioonilise abielu toetajad saavad kindluse, et abielu mehe ja naise vahelise liiduna jääb paika, aga et ka teised grupid saaksid edasi mina.

"Ja siin ei saa kirik jääda takistuseks," märkis peapiiskop Urmas Viilma kokkuvõtlikult.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: