Brexiti-minister: ma ei pea oma töö tegemiseks eriti nutikas olema ({{commentsTotal}})

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise minister David Davis.
Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise minister David Davis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suurbritannia Brexiti-minister David Davis ütles raadiointervjuus, et ta ei pea olema "eriti nutikas" või "teadma väga palju", et oma ministritööga hakkama saada.

Davis ütles raadiojaamale LBC antud intervjuus, et tema ülesandeks on eelkõige jääda rahulikuks ning eelmise nädala esmaspäeval toimunud katse liikuda Euroopa Liiduga edasi kaubandust puudutavate kõneluste juurde testis seda võimet väga palju, vahendas ajaleht Daily Telegraph.

"Mis on minu töö juures vajalikuks nõudmiseks? Ma ei pea olema väga nutikas, ma ei pea väga palju teadma, ma pean lihtsalt olema rahulik. Ning see (läbirääkimiste seis nädal aega tagasi - Toim.) testis seda rahulikkust natuke," selgitas ta Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelist piiri puudutavate vaidluste tagamaad.

Davis rõhutas, et Suurbritannia soov säilitada Iiri Vabariigiga nn pehme piir ka pärast Ühendkuningriigi EL-ist lahkumist on "rohkem kui seaduslikult võimalik". Samuti väitis ta, et rahandusminister Philip Hammond "rääkis natuke mööda", kui ütles, et Suurbritannia on sunnitud EL-ile maksma lahkumisarvet ka siis, kui liidust lahkutakse ilma leppeta.

Lisaks väitis Davis, et tema pühapäeval BBC-ile antud intervjuu lauseid on "täielikult valesti tõlgendatud". Davis ütles nimelt BBC intervjuus, et reedel sõlmitud esialgne lepe on pigem "tahteavaldus", mitte "juriidiliselt jõustatav". Iirimaa valitsus teatas seepeale, et Dublini hinnangul on lepe "siduv" ning Iirimaa kavatseb tagada, et Suurbritannia peab võetud kohustustest kinni.

"Mida ma tegelikult eile ütlesin, oli see, et me tahame kaitsta rahuprotsessi, tahame kaitsta Iirimaad Brexiti mõjude eest, ning ma ütlesin, et see on tahteavaldus, mis on palju rohkem kui lihtsalt mingi juriidiliselt jõustatav asi," rõhutas Davis esmaspäeval antud raadiointervjuus. "Loomulikult on see juriidiliselt jõustatav lahkumislepingu kohaselt, kuid isegi kui seda lepet mingil põhjusele ei sünni, kui miski läheb valesti, kavatseme me ikkagi püüelda selle poole, et tagada hõõrdumisteta nähtamatu piir Iirimaaga."

Minister Davis pälvis eelmisel nädalal Briti meedias palju tähelepanu ka sellega, et pidi parlamendi ees tunnistama, et valitsus ei ole läbi viinud hinnangut Euroopa Liidust lahkumise mõjust majandusele.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: