Venemaa ülemkohtu andmetel on alates 2010. aastast spioneerimise eest vangi pandud 11 välismaalast, sealhulgas kaks eestlast ja kaks leedulast, kuid väga sagedane oma kodanike süüdimõistmine riigireetmises ning viimase seitsme aasta jooksul on kodumaa reeturiks tunnistatud vähemalt 56 venemaalast, kirjutab Postimees.

Osa spioneerimise eest vangi mõistetutest on Ukraina ja Gruusia kodanikud ehk riikide kodanikud, kellega Venemaal on konflikt.

Peterburi advokaat Ivan Pavlov, kes kaitseb Venemaal tihti spioneerimises ja riigireetmises süüdistatavaid inimesi, tõi näiteks Sotši elanikust Gruusia kodaniku Jekaterina Harebava, kes 2014. aastal mõisteti kuueks aastaks spioneerimises süüdi selle eest, et ta saatis 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõja ajal tuttavale grusiinile SMS-i selle kohta, et nägi Sotšis Vene tanke. Sotši turumüüja jõudis vangis istuda kolm aastat, kuni Venemaa andis ta Gruusiale välja.

Kaks aastat tagasi mõisteti Venemaal 11 aastaks spioneerimise eest vangi Ukraina kodanik Valentin Võgovski, kes FSB väitel kogus andmeid sõjalennukite tehniliste andmete kohta ning varsti peaks kohtusse jõudma Ukraina ajakirjaniku Roman Suštšenko juhtum, kelle FSB vahistas pool aastat pärast Susi.

Eesti kõrval on ka Leedu Venemaal süüdimõistetud "spioonide" osas esirinnas, näiteks eelmise aasta kevadel mõisteti järjest spioneerimises süüdi kaks Leedu kodanikku - Kaliningradis mõisteti 13 aastaks vangi Leedu ja Venemaa kodakondsust omav erukapten Jevgeni Mataitis ning Moskvas 12 aastaks vangi Arstidas Tamošaitis. Mõlema väidetava süü kohta on teada sama vähe kui Susi oma kohta.