Jõuluüllatus: riigiametite pealinnast ärakolimine käib tagaselja
Riigihalduse ministri Jaak Aabi (KE) kiri ministritele, mis annab korralduse esitada 15. jaanuariks kava nende allasutuste Tallinnast ärakolimise kohta, tuli 13 riigiametile endale üllatusena, sest mäng on siiani käinud üle nende peade, ministrite tagaselja ettepanekul.
Riigihalduse minister Jaak Aab saatis 9. detsembril kaasministritele kirja, milles teavitab neid, et 5. detsembril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel selgus, et ministeeriumite ettepanekud üle tuhande töökoha pealinnast väljaviimise kohta ei ole regionaalselt jaotuselt ootuspärased.
Teisisõnu, Aab annab teada, et üksnes Tartu- ja Pärnu-suuruste linnadega opereerides "rahuldavat" hinnet ülesande eest ei saa ning annab korralduse viia Tallinnast välja 11 ametit täielikult ning kaks osaliselt, vastavalt kokkuleppele valitsuskabinetis.
"Jätkuvalt on meil mõned linnad (Kuressaare, Kärdla, Haapsalu, Jõgeva, Paide, Valga, Võru, Põlva), kuhu me ei ole kavandanud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti," heidab minister ette.
"Peame koos pingutama, et pidurdada ääremaastumist ning tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti. Seetõttu otsustas valitsus lisaks esitatud tuhande töökoha ettepanekule leida regioonidesse viimiseks veel täiendavaid töökohti," seisab ministri kirjas.
Kirjas seisab, et otsustati seada eesmärgiks viia Tallinnast välja järgmiste sobivate asutuste keskkontorid: sotsiaalkindlustusamet (osaliselt), tervise arengu instituut (osaliselt), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, maa-amet, keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), riigimetsa majandamise keskus (RMK), SA Innove, andmekaitse inspektsioon, tööinspektsioon, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA).
"Palun teil suhtuda tehtud otsustesse täie tõsidusega ning esitada rahandusministeeriumile 15. jaanuariks 2018 tegevuskavad, kuidas on võimalik nimetatud keskkontoreid Tallinnast välja viia. Palun teil analüüsida muuhulgas väljaviimisega kaasnevaid kulusid, et saaksime neid valitsuskabinetis arutada 2018. a. aprillis riigi eelarvestrateegia raames," annab Aab kirjaga ministritele ülesandeks.
Minister tõdeb kirjas ka seda, et maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste reformi tulemusel on keskvalitsuse töökohtade arv väljaspool pealinna vähenenud üle 600, ent ääremaastumise vältimiseks on vajalik tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti.
"Kuulen seda esmakordselt teie käest"
Enamik 13 riigiametist, kelle poole ERR kommentaari saamiseks pöördus, et uurida nende valmisolekut keskkontor pealinnast välja kolida, teatab, et info on nende jaoks uus. Mõni on saanud korralduse sel nädalal ministeeriumilt, ent Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Agu Laius tunnistab, et kuuleb sellisest plaanist alles ajakirjanikult.
"Sain teie käest teada," tunnistab Laius ning leiab, et kui ministeerium midagi otsustanud on, võiks vähemalt neid teavitadagi.
11 töötajaga KÜSK-i jaoks ei ole teema päevakorral esimest korda. Mõni aasta tagasi, kui asutuste Tallinnast väljakolimine esimest korda üles kerkis, pakkus siseministeerium välja, et KÜSK oleks sobiv kandidaat pealinnast väljakolimiseks. Kuna aga KÜSK-is käivad mittetulundusühingud koosolekul koos üle Eesti, sai ministeerium kiiresti aru, et nende kolimine pole hea plaan ning loobus mõttest. Seda, et nad uuesti kolijate nimekirja on sattunud, on just seetõttu Laiuse jaoks hämmingut tekitav.
Tookord arutati nii Võru kui Paide kandidatuuri, millest viimane tundus loogilisem, ent just kehva transpordiühenduse tõttu jäi see plaan soiku.
"Paidesse reisimine eeldab väga paljudest Eestimaa nurkadest vähemasti kahepäevast lähetust, sest lihtsalt ei ole võimalik praeguse transpordisüsteemiga nii, et hommikul tulen, õhtul lähen Paidest, kui inimene on Narvast, ja saartelt ammugi mitte. See asi tuleb ka läbi mõelda," ütleb Laius. "Ega me sõrgu vastu ei aja, kui sobilik koht välja pakutakse."
Laius ei ole põhimõtteliselt kolimise vastu, küll aga ei meeldi talle viis, kuidas seda praegu tehakse. "Ma eeldan alati arutamist asjade üle, ehkki jõuga võib muidugi ka kõike alati teha," tõdeb KÜSK-i juht.
Laius leiab, et esmalt peaks riik endale selgeks tegema, mis on kogu protsessi eesmärk, sest lihtsalt malenuppude liigutamine efekti ei anna.
"Praegu tundub, et efekt on täita tühjaks jäävaid maavalitsuste hooneid – see paistab olevat eesmärk ja proovitakse jõuga lahendama hakata, et need majad ei jääks väga tühjaks või üldse tühjaks," ütleb Laius.
Ka SA Innove juhatuse liige Birgit Lao tunnistab, et kuulis uudist kolimisest alles meedia vahendusel ning nendega ei ole seda arutatud, mistõttu puudub neil info, milline analüüs või andmekorje otsusele eelnes.
Samas ütleb Lao, et Innove ei töötagi keskkontori põhimõttel.
"Me omame kaugtöö märgist ning meie värbamispoliitika lähtub kaasaegsest põhimõttest - värbame isiku asukohaga seal, kus ta elab, mitte seal, kus on kontor. Olgu siis inimese elukohaks Viljandi, Läti või mõni teine riik maailmakaardil. Lisaks oleme andnud oma töötajatele võimaluse, et olenemata keskusest kus töötatakse või teenusest mida pakutakse, on tal soovi korral võimalik liikuda tööle omale sobivasse maakonda," ütleb Lao.
"SA Innove teenuste puhul tuleb aga ka arvestada, et nii Rajaleidja võrgustiku kui Tallinna Euroopa Kooli teenused on selgelt asukohapõhised. Samuti peavad eksamid ja testid toimuma seal, kus asub enamus testitavaid, eksamisooritajaid. Teenus peab olema kättesaadav seal, kus on ka valdav arv õpilasi ning haridusasutusi ehk kliente," lisab ta samas.
Innove on esindatud 15 maakonnas, neist Ida-Virumaal lausa kahes asukohas - Jõhvis ja Narvas.
"Oleme suunanud ca 41 protsenti koosseisust väljapoole Innove Lõõtsa tänava kontorit [Tallinnas] ning viimas veel 30 töökohta maakondadesse (peamiselt Tartu, Viljandi, Haapsalu, Kärdla)," loetleb Lao.
Ülesannet pole antud
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan on üks paljudest, kes ütleb, et neid pole ministeerium kolimisplaanist veel teavitatud, mistõttu ei saa neil olla ka seisukohta.
"HITSA töötajatest märkimisväärne osa töötab juba praegu väljaspool Tallinna. Meie Tartu kontoris töötab 40 protsenti HITSA töötajatest (23 töötajat 58st). Lisaks kaasame projektide vajadustest tulenevalt võlaõiguslike kokkulepete alusel oma tegevusse inimesi üle Eesti," ütleb HITSA juht.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Veiko Kaufmann ütleb samuti lakooniliselt, et info on nende jaoks uus, mistõttu pole võimalik veel detailset seisukohta esitada.
"Tegeleme teemaga ja esitame oma seisukoha 15. jaanuariks," ütleb Kaufmann kommentaariks.
Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tõdeb, et peakontori väljakolimise ülesannet ega selle kaalumist pole neile seni antud, kuid nad on tegelnud töökohtade pealinnast väljaviimisega varasema kava alusel ning see protsess jätkub.
"Kuna me pole peakontori kolimise varianti kaalunud, siis ei saa rääkida asukohast ja arvudest. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Harjumaa ja Tallinna inimesi ning ettevõtjaid teenindavad teenistujad on mõistlik ikkagi klientidele lähemale jätta. Meie teenistujate töö on ka asukohapõhine," ütleb keskkonnaameti peadirektor.
"Oli kokkulepe 16 ametikoha Tallinnast väljaviimise kohta ja see on suuremas osas tehtud ning ka edasine on kokku lepitud. Enamus keskkonnaameti teenistujatest töötabki väljaspool Tallinna. Meil on igas maakonnas oma esindus ja nii on ka kavas jätkata. Uute töötajate värbamisel oleme juba aastaid, juhul, kui töö pole väga asukohaspetsiifiline, lähtunud seisukohast, et eelistatud on töökoht väljaspool Tallinna või Tartut," ütleb Onemar.
Ülejäänud keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad ametid viitavadki, et kommenteerida saab vaid ministeerium ise.
Siiski tõdeb ka keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp, et plaanid on alles pooleli.
"Mis puudutab eelmise nädala valitsuskabineti otsust, siis analüüs asutuste väljaviimise kohta on meil alles töös ning hetkel on veel vara öelda, kas ja milliseid asutusi ja mis ulatuses saab Tallinnast välja viia. Mingeid täpsemaid mõtteid ei ole," ütleb Lamp.
Ligi pooled ministeeriumi haldusala töökohtadest asuvad juba praegu Tallinnast väljaspool, ent ükski keskkontor tervikuna ära kolinud pole.
"Oleme Tallinnast töökohtade väljaviimisega toimetanud seni kokku lepitud plaani järgi, mille kohaselt tuleb keskkonnaministeeriumi haldusalas pealinnast välja viia kokku vähemalt 90 töökohta. Oleme praeguseks otsuse teinud SA Erametsakeskuse 25 töökoha Raplasse kolimise kohta. Ülejäänud keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste osas toimub töökohtade väljaviimine järk-järgult," ütleb Lamp.
Vara vastata
Enamik ülejäänud ameteid, keda otsus puudutab, leiab, et uudis kolimisest on liiga värske, et midagi adekvaatset veel kommenteerida.
"Praegu on nendele küsimustele veel vara vastata. Võib öelda, et riigihalduse ministri kiri tuli üllatusena. Keskkonnainspektsiooni senine plaan näeb ette, et viime paari aasta jooksul keskuse 48 peamaja töötajast 19 üle maakondadesse ja seda plaani me praegu juba täidame. Edasine sõltub analüüsi tulemustest ja selle põhjal tehtavast otsusest," ütleb keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, kes peaks samuti kogu keskkontori Tallinnast välja kolima. "Tegutseme nii, kuidas riigile vajalik ja kasulik," lisab ta samas.
Ka tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tunnistab, et uudis ameti kolimisest on väga värske.
"Oleme asunud tegema kalkulatsioone, mida tähendaks Tallinnast väljakolimine, seda enam, et vaid mõni kuu tagasi alles kolisime Tallinna kontori Mustamäele," viitab Maripuu olukorra ootamatusele.
"Meil ei olegi keskkontorit klassikalises mõttes. Meie 115 teenistujast töötab väljaspool Tallinnat 64," tõdeb Maripuu, et nende töötajad on igas maakonnas esindatud ning uute töötajate värbamine lähtub juba ammu teenistujate asukohast.
"Uutele teenistujatele oleme taganud töötamise võimaluse just
selles kontoris, mis on nende elukohale kõige lähemal. Viimaste aastate jooksul on valdav enamus uutest teenistujatest tööle asunud väljaspool pealinna, sest Ttööinspektsiooni töötasud ei ole pealinnas konkurentsivõimelised," tõdeb Maripuu.
Tööinspektsiooni Tallinna teenistujatest on 35 tööinspektorid, juristid ning töövaidluskomisjonide teenistujad, kes Tallinna ja Harjumaa ettevõtteid inspekteerivad ja nõustavad ning töövaidlusi lahendavad.
"Teatavasti on siin piirkonnas valdav enamus ettevõtteid ning Tallinnas asuvad ametnikud jõuavad siit kiiremini järelevalvet tegema, aga ka vihjetele reageerima ning töötajaid ja tööandjaid nõustama," põhjendab Maripuu nende asumist pealinnas.
Maripuu sõnul asub Tallinnas neli töövaidluskomisjoni, mille ärakolimine poleks mõistlik, sest suur osa töövaidlusi toimub just seoses Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega ning töötajate ja tööandjate sõidutamine teise linna vaidlusi lahendama oleks ülisuur aja- ja rahakulu.
"Juba täna on liikumine pigem vastupidine, teiste piirkondade komisjonid käivad Tallinna ja Harjumaa vaidlusi lahendamas Tallinnas," lisab Maripuu.
Inimesteta pole ka asutust
Vastavalt Jaak Aabi kirjale peaks sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut (TAI) ainsatena 13 ametist välja kolima osaliselt.
Siiski ei soovi ka TAI plaanide üle veel spekuleerida, kuivõrd tegemist on alles ettepanekuga. Mida tähendaks nende jaoks osaline kolimine, pole instituudi direktori Annika Veimeri sõnul nendega arutatud.
"Meie kõige suurem vara on inimesed – teadus- ja arendusasutusena on meil aasta alguse seisuga tööl 27 doktorit ja 83 magistrit, neist enamus omab kraadi väga spetsiifilistel erialadel, mis on nõutud kogu maailmas. Lisaks on TAI-s mitmeid laboreid, nendest 222 m2 suurusel viroloogialaboril on väga kõrged turvalisuse nõuded," ütleb TAI direktor Annika Veimer.
"Eeldusel, et raha lugema ei peaks, võib meile maja ehitada ükskõik kuhu, loomulikult silmas pidades meie registritele, laboritele ja hoonele esitatavaid turva- ja erinõudeid. Aga kui meie inimesed sinna kaasa ei tule, siis ei ole enam ka asutust," ütleb Veimer.
Veimeri hinnangul takistaks ka osaline kolimine teaduse ja terviseedenduse integreeritust ja omavahelist sünergiat, mis oli üks olulistest põhjustest, miks kunagi TAI mitme asutuse liitmisel üldse loodi.
Sotsiaalkindlustusameti personalijuht Kadri Kütimaa tõdeb, et üle poole nende töötajatest on juba praegu väljaspool Tallinna, esindused asuvad 17 linnas.
Amet plaanib viia 39 töökohta pealinnast välja 2019. aastaks, neist üheksa on juba viidud.
"Me lähtume põhimõttest, et pakume kompetentsetele inimestele töötamise võimalust seal, kus on nende elukoht. Näiteks on meil jaanuaris lastekaitse osakonda tööle tulemas kaks inimest, kes hakkavad oma tööd tegema Vormsi saarelt," ütleb Kütimaa. "Ennekõike lähtume siiski sellest, et kompetentsed inimesed saaksid töötada seal, kus nad töötada soovivad."
Samas lisab Kütimaa, et kuna valitsuse viimase otsuse täpset sisu ei tea, siis selles osas ühtegi otsust tehtud ei ole.
Jaak Aab: nimekiri sündis ministrite ettepanekul
Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et nimekirja koostamise taga pole ainuisikuliselt tema, vaid see on kokku pandud ministrite endi ettepanekul. Seega, kui allasutustele tuli nende väljakolimise otsus üllatusena, on järelikult jäänud info toppama ministeeriumi tasandile.
Nimekiri sündis seetõttu, et varasemat plaani lihtsalt tuhande riigipalgalise töökoha pealinnast väljaviimisest peeti väheambitsioonikaks ning kõik ministrid olid täiendava plaaniga päri.
"See ei ole mingi kampaania, see peab olemagi jätkuv protsess," ütleb Aab, ehkki 13 ameti keskkontori väljakolimise tähtajaks on 2019. aasta lõpp.
Kuhu täpselt ametid kolima peaks, on just see info, mida Aab 15. jaanuariks ministritelt ootab. Ning kui mõne allasutuse puhul esineb kolimisel takistusi, tahab ta kuulda objektiivseid põhjuseid.
"Tahan, et väiksemad maakonnakeskused saaksid rohkem ettepanekuid," on Aabi peamine eesmärk täiendava kolimiskavaga.
Toimetaja: Merilin Pärli