Oma artiklis toob Times välja, et Eesti, Läti, Ungari, Norra, Rumeenia ja Slovakkia õhuväebaaside laiendamisega kindlustatakse seda, et sinna saab regulaarselt paigutada nn vargtehnoloogial põhinevaid multifunktsionaalseid hävituslennukeid F-22 Raport ja F-35 Lightning II.

Raha on ette nähtud USA riigikaitse volituste seaduses, mille Ühendriikide president Donald Trump kinnitas 12. detsembril. Raha pärineb Euroopa heidutusmeetmest (European Deterrence Initiative), millele pandi alus 2014. aasta juunis ehk kolm kuud pärast Krimmi okupeerimist Venemaa vägede poolt.

Seni on Ühendriigid Euroopa heidutuse tugevdamise programmi raames Ämari baasi investeerinud üle 32 miljoni dollari.

Kuigi Trump on teinud selgeks, et tema sooviks on arendada paremaid suhteid Venemaa ja sealse kolleegi Vladimir Putiniga, seisis tema administratsiooni poolt esmaspäeval avalikustatud julgeolekustrateegias, et Moskva näol on tegu ohtliku rivaaliga, kelle eesmärgiks on Ühendriikide huvisid õõnestada.

Times toob eraldi välja ka 14 miljonit dollarit, mis on mõeldud Islandil asuva Keflaviki baasi tarbeks ehk täpsemalt USA mereväe allveelaevu jahtivatele lennukitele Poseidon P-8. Viimasel ajal on nimelt üha rohkem räägitud Vene allveelaevade aktiivsuse kasvust Atlandi ookeani põhjaosas.

Kaitseministeeriumist öeldi 18. detsembril ERR-ile, et Ämari lennubaasi tehakse investeeringuid vastavalt NATO vajadustele. Konkreetsed ehituskuupäevad veel täpsustuvad.

"USA investeeringud aitavad kiirendatud tempos täiendada Ämaris õhuväe lennubaasi taristut, et paremini toetada liitlaste võõrustamist ja väljaõpet. USA eraldatava 13,9 miljoni dollari eest on planeeritud laiendada senist hävituslennukite perrooni ning kütuserajatisi," ütles pressiesindaja Andres Sang.