Kongress kiitis oktoobris algava rahandusaasta 2019 kaitse-eelarvet ning kaitsepoliitilisi seisukohti sisaldava dokumendi (John S. McCain National Defense Authorization Act for Fiscal Year 2019) heaks augusti algul ning dokumendis on mitu tähtsat sätet, nagu varghävitaja F-35 müügikeeld Türgile ning USA ja Venemaa sõjalise koostöö keeld, millele Valge Maja avaldas ägedat vastuseisu.

Eelmises USA kaitse-eelarves oli märgitud 13,9 miljonit dollarit Eestis asuva Ämari õhuväebaasi arendamiseks. Väidetavalt oli raha mõeldud selleks, et muuta Ämari moodsate USA sõjalennukite jaoks sobivamaks. Raha pärines Euroopa heidutusmeetmest (European Deterrence Initiative), millele pandi alus 2014. aasta juunis ehk kolm kuud pärast Krimmi okupeerimist Vene vägede poolt.

Nüüdses ehk algavat rahandusaastat puudutavas eelarves on kirjas aga rahaeraldused, mis puudutavad kuskil Eestis asuvat eriüksuslaste baasi.

15,7 miljonit dollarit on mõeldud ehitustöödeks ja maaostuks täpsemalt määratlemata kohas Eestis. Kusjuures 6,1 miljonit peaks minema operatsioonidebaasi rajamiseks, ning 9,6 miljonit treeningbaasi rajamiseks.

Autor: armedservices.house.gov/ndaa

Eesti kaitseministeerium: projektid toetavad võimaluste laiendamist kiiremas mahus

Eesti kaitseministeeriumi teatel pole eriüksustega seonduvat täpsemad tegevused avalik informatsioon, küll aga kinnitati ministeeriumist, et tegu on väljaõppetingimuste ja võimaluste laiendamisega senisest kiiremas tempos.

"Ameerika Ühendriikide kaitse-eelarve autoriseerimise eelnõu kinnitab USA pühendumust kollektiivse heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisel Euroopas, sealhulgas Eestis. Eesti-USA kaitsekoostöö, sealhulgas Eesti ja USA eriväelaste vahel on väga tihe. Meie eriväelased on koos teeninud Afganistanis ja Ukrainas ning see koostöö jätkub ka Eestis," selgitas Eesti kaitseministeeriumi kõneisik Roland Murof ERR-ile.

"Planeeritavad taristuprojektid toetavad väljaõppe tingimuste ja võimaluste laiendamist senisest kiiremas tempos. Eriüksustega seotud täpsed tegevused ei ole avalik info," lisas ta.

USA kaitse-eelarve kutsub muutma Balti õhuturbe mandaati

Kaitse-eelarve seadus, mille kongress on juba heaks kiitnud, näeb ette, et Ameerika poliitiline ja sõjaline juhtkond peavad "uurima NATO Baltimaade õhuturbemissiooni muutmist Balti õhukaitsemissiooniks".

Balti riikide esindajad on arutanud liitlastega küsimust juba mitu aastat. Missiooni mandaadi muutmine tähendaks, et Baltimaades baseeruvad NATO hävitajad saaksid kriisi korral täita lahinguülesandeid.  

President Trumpi allkirjastatud seaduses on ka üleskutse kongressile jätkata Balti riikide toetamist "USA vägede kestva kohalolekuga, USA erivägede väljaõppe- ja tugitegevuse ning õppustega agressiooni tagasilöömiseks, interoperatiivsuse edendamise ja vastupidavuse suurendamisega ning võimaluse loomisega NATO kollektiivseks tegutsemiseks vajaduse korral".

Tänavu mais Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuses koostatud Balti riikide õhukaitsesüsteemi tugevdamise teemalise uuringus öeldakse, et õhukaitse efektiivne toimimine on oma olemuselt mitmekihiline, koosnedes nii hästi toimivast eelhoiatussüsteemist, seirevõimekusest ja relvasüsteemidest kui hästi kvalifitseeritud personalist, kes oskab õhutõrjeoperatsioone juhtida ja õhutõrjesüsteemidega opereerida.

Autorid tõdevad, et Balti regiooni kontekstis on olulised koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel ning samuti koostöö liitlastega NATO raamistikus. Õhukaitse on oluline nii esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks kriisi puhkedes kui ka juba siin paiknevate või kriisi korral regiooni siiratavate liitlasvägede kaitseks.

Kaart välismaiste rahaeralduste kohta. Autor: cezarysta