Teheranis vahistati ööl vastu pühapäeva 200 inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1514702340000 | amCalendar}}
Protestiaktsioonid Teherani tänavatel.
Protestiaktsioonid Teherani tänavatel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Iraani võimud vahistasid ööl vastu pühapäeva pealinnas Teheranis korraldatud protestide käigus 200 inimest, teatas linnapea asetäitja.

"Need isikud on nüüd kohtusüsteemi käes ja mõned on armuandmise korras vabastatud," ütles Teherani linnapea asetäitja julgeoleku alal Ali Asghar Nasserbakht poolametlikule uudisteagentuurile ILNA.

Tema sõnul on vahistatutest 40 "juhid" ja nende protestid ei ole seotud majandusega. "Mõned välismaalt lähtuvad opositsioonirühmitused teevad meie noored emotsionaalseks." 

Pühapäeval avaldas Teheranis läbi kesklinna marssides valitsuse vastu meelt umbes 200 protestijat, edastas konservatiivse suunitlusega uudisteagentuur Fars.

Iraani revolutsioonikaardiga seotud rühmitus näitas internetis kaadreid veel sadadest riigi lääneosas Kermanshah´s protestima kogunenud meeleavaldajatest.

"Erinevalt vaenuliku meedia levitatud kuulujuttudest on enamik Teherani osi rahulikud Ligi 200 inimest hüüab siin ja seal," edastas Fars, lisades, et poed suleti pühapäeval varakult kartusest poodide võimaliku kahjustamise ees märatsejate poolt.

Ehkki üha enam laekub teateid ulatuslikest meeleavaldustest paljudes Iraani linnades, on protestid pealinnas olnud piiratud. Tudengid avaldasid laupäeval Teherani ülikooli ümbruses meelt, kuid sattusid vastakuti pisargaasi ja suure hulga režiimimeelsete demonstrantidega.

Võimud teatasid rünnakust munitsipaalvalitsuse hoonele Teherani kesklinnas ja mitmest öisest vandalismiaktist. Teherani peaprokuröri Abbas Jaari Dolatabadi sõnul "kindel arv inimesi" vahi alla võetud.

"Tülitekitajad ei kuulu rahva hulka. Julgeolekuvastased teod, eriti hoonete ja kommunaalteenuste vastu ei ole tavalised kuriteod ja kohtusüsteem reageerib neile kindlameelselt," sõnas ta.

Iraani võimud on püüdnud tõmmata eraldusjoone režiimivastaste protestide ja majandusoludest tingitud õigustatud pahameelepursete vahele.

Iraani siseminister hoiatas protestijaid

Iraani siseminister hoiatas pühapäeval pärast kolmandat ööd režiimivastaseid proteste, et valitsus astub vägivalla, hirmu ja terrori vastu.

"Need, kes kahjustavad avalikku omandit ning rikuvad korda ja seadust, peavad oma käitumise eest vastutama ja selle eest maksma," ütles siseminister Abdolrahman Rahmani Fazli riigitelevisioonis.

Iraani lääneosas Dorudis hukkus ööl vastu pühapäeva kaks valitsustvastast protestijat, teatas Lorestani provintsi asekuberner.

"Dorudis toimus ebaseaduslik meeleavaldus, mille käigus puhkesid vaenulike rühmituste vahel kokkupõrked, surma sai kaks inimest," ütles asekuberner Habibollah Khojastehpour riigitelevisioonis.

Khojastehpour ei täpsustanud surmajuhtumite asjaolusid, kuid kinnitas, et julgeolekujõud meeleavaldajate pihta tuld ei avanud.

Iraani president taunis vägivalda ja lubas pakkuda ruumi kriitikale

Iraani president Hassan Rouhani ütles pühapäeval esimestes märkustes riigis neljandat päeva kestvate rahutuste kohta, et valitsus peab pakkuma "ruumi kriitikale", ent nimetas vägivalda vasuvõetamatuks.

"Kriitika erineb vägivallast ja avaliku vara hävitamisest," ütles Rouhani valitsuskabineti kohtumisel märkustes, mida vahendas riiklik telekanal.

Presidendi sõnul peavad valitsusasutused pakkuma ruumi "seaduslikule kriitikale ja protestile".

Rouhani ütles, et USA presidendil Donald Trumpil, kes on viimasel kahel päeval Iraani valitsusvastaste protestijate toetuseks korduvalt sõna võtnud, ei ole mingit õigust avaldada poolehoidu meeleavaldajatele, keda ta on varem nimetanud terroristideks.

"See mees, kes tahab täna Ameerikas avaldada poolehoidu meie rahvale, on unustanud, et ta nimetas paar kuud tagasi Iraani rahvast terroristiks," lausus islamivabariigi president.

Rouhani sõnul ei ole isikul, kelle kogu olemus on suunatud Iraani rahva vastu, õigust tunda iraani rahvale kaasa.

Ta ütles, et avalikkuse mured lähevad kaugemale majandusest ja ulatuvad korruptsioonikahtlustuste ja valitsusasutuste tegevuse läbipaistvuseni.

Trump: USA jälgib tähelepanelikult inimõigusrikkumisi Iraanis

USA president Donald Trump elas pühapäeval säutsudega taas kaasa valitsusvastastele meeleavaldajatele Iraanis, öeldes, et Washington jälgib tähelepanelikult võimalikke inimõigusrikkumisi riigis.

"Rahvas on viimaks taipamas, kuidas nende raha ja rikkust varastatakse ja raisatakse terrorismi peale," säutsus Trump, kelle sõnul paistab, et iraanlased "ei lepi enam sellega".

"USA jälgib tähelepanelikult inimõigusrikkumisi," lausus Ühendriikide riigipea.

USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley ütles pühapäeval, et Iraani valitsus pannakse proovile oma kodanike poolt.

"Me palvetame, et võidutseksid vabadus ja inimõigused," ütles Haley.

Iraani meeleavaldusi kommenteeris ka Briti välisminister Boris Johnson, öeldes, et jälgib "sündmusi Iraanis murelikult".

"Ärge erutuge," vastas Twitteris Trumpile suunatud säutsus Iraani parlamendi rahvusvaheliste asjade direktor Hossein Amir-Abdollahian. "Ässitustegevus, rahutused ja kaos on midagi muud kui kogunemised ja rahumeelsed meeleavaldused inimeste elatise nimel." 

Laupäeval säutsus Trump, et "rõhuvad režiimid ei saa igavesti kesta ja saabub päev, mil iraani rahval seisab ees valik".

Iraani välisministeeriumi pressiesindaja teatas seepeale, et "iraani rahvas ei näe Trumpi märkustes mingit väärtust".

USA hoiatas laupäeval, et maailm jälgib seda, kuidas Iraani võimud vastavad valitsusevastastele protestidele, mis on mitmes linnas puhkenud.

Valge Maja ütles pressiteates, et iraanlased on tüdinud valitsuse korruptsioonist ning riigi raha raiskamisest terrorismi toetamiseks.

"Iraani valitsus peaks austama oma inimeste õigusi, sealhulgas nende väljendusvabadust. Maailm jälgib olukorda," ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders Twitteri vahendusel.

Iraan nimetas laupäeval võltsiks ja oportunistlikuks USA presidendi Donald Trumpi toetust Iraanis aset leidnud meeleavaldustele.
"Iraani rahvas ei näe Ameerika ametiisikute ja härra Trumpi märkustes mingit väärtust," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bahram Ghasemi.

Tema sõnul mäletavad iraanlased hästi Trumpi samme nende Ühendriikidesse pääsu takistamisel ning mitmete iraanlaste vahistamist selles riigis "alusetul ettekäändel".

"Selle tõttu näevad nad nende ametiisikute toetust hiljutistele meeleavaldustele mõnes Iraani linnas oportunistlikuna," lisas ta.

Iraani valitsus tõkestas ligipääsu sotsiaalmeediaäppidele telefonides

Iraani võimud tõkestasid valitsusvastaste meeleavalduste jätkudes ligipääsu populaarsetele fotojagamis- ja sõnumirakendustele Instagram ja Telegram mobiiltelefonides, teatas meedia pühapäeval.

Ligipääs Telegramile, mida valitsus on süüdistanud vägivalla õhutamises kolm päeva kestnud protestide ajal, suleti varajasel pärastlõunal, vahendasid Iraani poolametlik uudisteagentuur ISNA ja teised meediväljaanded.

Hinnatõusude vastastest protestidest režiimivastasteks meeleavaldusteks üle kasvanud demonstratsioonid muutusid ööl vastu pühapäev vägivaldseks, kui Iraani lääneosas Dorudis sai erinevate rühmituste kokkupõrgetes surma kaks inimest.

Telekommunikatsiooniminister Mohammad-Javad Azari Jahromi süüdistas Telegramis kasutatavaid kanaleid "kontrrevolutsioonilises tegevuses" ja "Molotovi kokteilide kasutamise, relvastatud ülestõusu ja sotsiaalse rahutuse" julgustamises.

"Kui kontrrevolutsionäärid tahavad kasutada seda õhkkonda mässude õhutamiseks, rakendab kõrgeim riiklik julgeolekunõukogu mõistagi meetmeid," sõnas ta.

Telegrami tegevjuht Pavel Durov kinnitas Telegrami blokeerimist. "Iraani võimud blokeerivad ligipääsu Telegramile iraanlaste enamikule pärast meie avalikku keeldumist sulgeda [Sedaie Mardom] ja teised rahumeelsete protestide kanalid," säutsus ta.

Sedaie Mardom loodi Amadnewsi asemele mis oli üle 1,3 miljoni jälgijaga opositsiooni suurim Telegrami-kanal ning suleti laupäeval Jahromi kaebuse järel.

Nobeli rahupreemia võitja: Iraani rahutused on suurema liikumise algus

Rahutused Iraanis on kõigest "suure liikumise algus", mis võib kujuneda kaheksa aasta tagustest meeleavaldustest suuremaks, ütles Nobeli rahupreemia laureaat, eksiilis elav iraani jurist Shirin Ebadi pühapäeval.

"Minu hinnangul ei ole protestide peatset lõppu oodata. Mulle näib, et me oleme tunnistajaks suure protestiliikumise algusele, mis võib minna 2009. aasta rohelisest lainest tunduvalt kaugemale," lausus Ebadi Itaalia päevalehele La Repubblica, lisades, et see teda ei üllataks.

Neljapäeval algasid Iraanis Mashhadi linnas hinnatõusude vastased meeleavaldused, mis kasvasid üle valitsusvastasteks protestideks ja levisid teistesse linnadesse.

Tegemist on suurimate demonstratsioonidega islamivabariigis alates Rohelise Liikumise protestidest 2009. aastal ülikonservatiivse ekspresidendi Mahmoud Ahmadinejadi tagasivalimise vastu, mis vägivaldselt maha suruti.

Londonis eksiilis elava Abadi sõnul on praeguste protestide juured eelkõige majanduslikud ja sotsiaalsed. "Pole uudis, et Iraanis on tõsine majanduskriis. Korruptsioonil on üle kogu riigi kohutavad mõõtmed," lausus ta.

Euroopa ja Ühendriikidega tuumaleppe sõlmimisele 2015. aastal järgnenud teatud sanktsioonide eemaldamine ei toonud rahvale erinevalt paljude ootustest tegelikku kasu, lausus jurist.

"Sellele tuleb lisada asjaolu, et Iraani kulutused sõjaväele on väga kõrged," ütles Abadi, kelle sõnul ei taha rahvas näha nii suurte summade eraldamist sõjaväele.

Enim on 2003. aasta Nobeli rahupreemia laureaadi sõnul kõrges tööpuuduses, korruptsioonis ja "tsensuuri õhkkonnas" pettunud noored. "Majanduslik olukord ja hirmutav lõhe rikaste ja vaeste, nende vahel, kes heaolu naudivad ja kes seda teha ei saa, on protestide algpõhjus," lausus ta.

 

 

Neljapäeval algasid Iraanis Mashhadi linnas hinnatõusude vastased meeleavaldused, mis kasvasid üle valitsusvastasteks protestideks ja levisid teistesse linnadesse.

Teokraatliku režiimiga rahuleolematute aktiviseerumine on sundinud tegudele ka Iraani ühiskonna konservatiivsemaid osi.

Režiimimeelsed tudengid korraldasid pühapäeval Teherani ülikoolis teist päeva meeleavaldusi.

Ööl vastu pühapäeva sai Dorudi linnas eri rühmituste vahelistes kokkupõrgetes surma kaks inimest. Vahistatud on kümneid inimesi. Nende täpne arv pole teada, kuid Teheranist 300 kilomeetrit edelas asuvas Arakis peeti kohaliku ametniku sõnul ööl vastu pühapäeva kinni 80 inimest.

Iraani võimud on püüdnud tõmmata eraldusjoone režiimivastaste protestide ja majandusoludest tingitud õigustatud pahameelepursete vahele.

Valitsusvastaste protestide näol on tegemist tõsiseima siseriikliku väljakutsega islamivabariigile pärast 2009. aasta demokraatiameelset nn rohelist revolutsiooni.

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: