Riigitelevisioonis näidatud kaadritest ja uudisteagentuuride avaldatud fotodelt on näha, et meeleavaldustel osaleb suur hulk inimesi, vahendas Guardian.

Khouzesani provintsi pealinnas Ahwazis kõndisid tuhanded inimesed üle linna kaht osa ühendava silla, käes plakatid režiimi pooldavate kirjadega. Riigi lääneosas asuvas Ilamis ja keskosas asuvas Arakis toimusid sarnased protestid.

Kaardiväe juht teatas, et rahutused on lõppenud

BBC teatel kuulutas riigi eliitjulgeolekujõududeks peetavate Iraani revolutsioonilise kaardiväe juht kindralmajor Mohammad Ali Jafari, et mässajad on lüüa saanud.

Tema sõnul ei kerkinud protestijate arv üheski kohas üle 1500 ning üle kogu riigi olevat rahutustes osalenud kokku kõige rohkem 15 000 inimest.

Nädal aega kestnud vägivaldsetes kokkupõrgetes on hukkunud vähemalt 21 inimest, kellest enamik olid meeleavaldajad, kuid mõned ka korravalvurid.

USA president Donald Trump, kes on Iraani meeleavaldajatele kõige agaramalt toetust avaldanud, kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et toetab Iraani inimesi, kes üritavad riiki oma korruptiivse valitsuse käest tagasi võita.

"Saate näha suurt toetust USA valitsuselt, kui sobiv aeg on käes," teatas Ühendriikide president.

Ametnik: vahistatud on mässajaid juhtinud eurooplane

Kolmapäeval ütles Iraani lääneosas asuva Borujerdi maakonna õigusosakonna juht Hamidreza Abolhassani Reutersi teatel, et Borujerdis on vahistatud Euroopa kodanikust mässajate eestvedaja, kes oli välja koolitatud Euroopa luureteenistuste poolt. Mis rahvusest isikuga oli tegu, ametnik ei avaldanud.

Iraani võimud on väitnud, et riigi välisvaenlased on kaaperdanud meeleavaldused, mis algasid majandusprobleemidest ja võtsid seejärel poliitilise pöörde. Seda seisukohta on korranud ka osa reformimeelsetest, kes suhtuvad Iraani valitsejatesse küll kriitiliselt, kuid manitsevad ettevaatlikkusele režiimimuutuse osas.

Valitsusvastased protestid jätkusid teisipäeva õhtul provintsilinnades kuuendat järjestikust päeva, samas kui Teheranis oli olukord natuke rahulikum ning tänavaid valvas suur hulk märulipolitseinikke.

Valitsusvastastel ja -meelsetel protestidel osalenute arvu ei ole võimalik võrrelda, sest sõltumatutel ajakirjanikel ei lubata valitsusvastaseid meeleavaldusi filmida.

Meelevaldused said alguse 28. detsembril riigi kirdeosas asuvast šiiitide palverännakulinnast Mashhadist. Inimesi kutsuti tänavale rakenduse Telegram kaudu ning juba samal päeval hakkasid rahutused levima ka teistesse linnadesse.

Esimesel päeval võttis meeleavaldustest osa vaid mõnisada inimest. Teadete kohaselt protestisid meeleavaldajad eelkõige hinnatõusu vastu, kuid juba siis oli kuulda üksikuid hüüdlauseid valitsuse vastu ja selle vastu, et Iraan on liiga palju sidunud enda välismaiste konfliktidega.