Jüri Ratas: 21. sajandil ei juhita erakondi ühe naise või mehe keskselt ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas tunnistas Johannes Trallale antud usutluses, et mõtles aastate eest Keskerakonnast lahkumisele, kuid see küsimus ei saanud tema sees kunagi jaatavat vastust. Ratase sõnul ei ole jutt muutunud Keskerakonnast niisama jutt, vaid selle kinnitus on tõsiasi, et erinevalt Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnast on tema juhitud partei riigis ka võimul.

Kui Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks sai, lubas ta erakonnas suuri muutusi. Johannes Tralla meenutas ETV pikas intervjuus peaministrile, et paljude kriitikute arvates ei ole neid muutusi tegelikkuses toimunud. Ratase kinnitusel on erakond siiski juba muutunud ja jätkuvalt muutuste teel.

"5. novembril 2016 (sel päeval valiti Ratas Keskerakonna esimeheks - toim) olime me olnud Edgar Savisaare juhtimisel kümme aastat opositsioonis. Oli tavaline, et Keskerakond kasutas pidevalt erinevate juristide abi. Täna me näeme, et Keskerakond on valitsus- ja peaministripartei. Meil on seljataga Eesti istumine Euroopa Liidus. Aga me oleme pidanud maha müüma ka oma büroo, et tulla välja kohtulahenditest ning maksta ära erinevaid trahve ja sanktsioone. Me liigume muutuste teel," kinnitas Ratas.

Ratas tunnistas ka, et aastatetagused jutud tema Keskerakonnast lahkumisest ei olnud päris laest võetud. "Sellised spekulatsioonid olid õhus ja ma võisin mingitel hetkedel selliste küsimuste peale mõelda, aga see küsimus ei saanud minu sees kunagi jaatavat vastust."

Endine Keskerakonna esimees Edgar Savisaar heitis "Aktuaalse kaamera" aastalõpu saates Ratasele ette, et see on ta unustanud ega soovi kohtuda. Ratase sõnul soovis ta Savisaarega suhelda, kuid erakonna asutaja pööras ise nii talle kui ka parteile selja.

"Kui mind erakonna esimeheks valiti, siis samal päeval näitasin ma üles soovi suhelda edasi. Minu soov oli, et ta jääks erakonda, toetaks erakonda ja tuleks valimistel appi. Ja tema sõnum oli, et ta teeb seda, aga see oleneb tema tervisest."

Ratase sõnul ei osanud ta arvata, et ühel hetkel pöörab Savisaar erakonnale selja ning läheb valimistele ühe teise poliitilise jõu ja nimekirjaga, mis pealegi ei jaga Keskerakonna põhimõtteid.

"See oli tema enda valik. Küsimus ei ole selles, kas mul oli vaja temaga suhelda või mitte. Kokkuvõttes olen ma kurb, et ta keeras erakonnale ja selle põhimõtetele selja. Aga ta on jätkuvalt Keskerakonna lihtliige. Ma soovin talle tugevat-tugevat tervist."

Ratas tunnistas ka, et kuigi igal erakonnal võiks olla oma ajaloonõunik, kes tegeleb selle erakonna ajalookäsitluse ja pärandi talletamisega, ei hakanud Savisaarele tehtud ajaloonõuniku töökoht kunagi tööle. Mis puudutab aga Savisaare õigusabikulude katmist erakonna poolt, siis nimetas Ratas seda keeruliselt kulutatud rahaks.

"Ma arvan, et sinna on kulunud rohkem kui kümneid tuhandeid eurosid. (...) See on väga keeruliselt kulutatud raha olnud."

Ratas märkis, et talle meeldib nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil kui võimu teostavad mitmed poliitilised jõud ning et tema soovis ka Tallinnas ühist võimuliitu sotsiaaldemokraatidega.

"Aga 21. sajandil ei juhita erakondi ühe naise või mehe keskselt. Ma arvan ka siiamaani, et igasugu laiapõhjalisem omavalitsuse, aga ka riigi juhtimine on õigem," sõnas ta.

Ajakirjaniku küsimusele, mis on tema juhitud valitsuse tuumik-idee, vastas Ratas, et selleks on siht, et Eestis oleks 50 või 100 aasta pärast rohkem inimesi kui täna ning et selleks on valitsus astunud ka konkreetseid samme alates maksureformist kuni haigekassa eelarve suurendamiseni.

Rääkides suhetest Venemaaga märkis peaminister, et kõige olulisem selles kontekstis on iseseisev Eesti riik. "Paremad majandussuhted Venemaaga sõltuvad aga sellest, kuidas täidetakse Minski kokkuleppeid, mille osas on Euroopa võtnud ühtse seisukoha."

Ajakirjaniku küsimusele, kas Eesti peaks hakkama Donald Trumpi võimuloleku tõttu rohkem oma julgeoleku tagamisel mõtlema Euroopale, vastas Ratas, et suhted USA-ga pole Trumpi ajal jahenenud.

"Ma ei nõustu, et suhted Washingtoniga on jahenenud. Eelmisel aastal käis Tallinnas nii Ameerika Ühendriikide spiiker kui ka asepresident. Ma loodan, et kolme Balti riigi ühine tipptasemel kohtumine USA-ga leiab ka õige pea aset."

Peaministri sõnul on Eestile jätkuvalt oluline koostöö Soomega. Ratase sõnul kohtub ta viie-kuue nädala pärast Soome peaministriga, et arutada Helsingi-Tallinna tunneli üle.

"Võtame suuna, et valitsused hakkavad sellega reaalselt tegelema. Kohtume Soome peaministriga ja arutame reaalset tunneli võimekust ja vajadust. See tunnel ühendaks Rail Balticu ja raudteeühenduse Soomes ning annaks majandusruumile palju juurde," väitis peaminister Ratas.

 

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: