Johnson käis välja idee ehitada sild üle La Manche'i väina ({{commentsTotal}})

{{1516352280000 | amCalendar}}
Briti välisminister Boris Johnson.
Briti välisminister Boris Johnson. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Briti välisminister Boris Johnson on käinud välja idee, et Suurbritannia ja Prantsusmaa vahele, üle La Manche'i väina, võiks ehitada silla.

Ajalehe Times andmetel olevat ideel ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni põhimõtteline toetus.

Neljapäeval, kui president Macron kohtus oma Inglismaa visiidil peaminister Theresa Mayga, sai Johnson omakorda kokku oma Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga. Ministrid leppisid kokku, et moodustatakse ühine ekspertide töörühm, mis hakkab arendama ühiseid projekte.

Algatusest andis Johnson teada ka oma Twitteri-kontol. "Meie majanduslik edu sõltub heast infrastruktuurist ja headest ühendustest. Kas La Manche'i tunnel võiks olla alles esimene samm?"

Johnson peab väidetavalt naeruväärseks, et kahe nii olulise riigi vahel on hetkel vaid üks raudtee, ning seetõttu peab ta vajalikuks uurida ideed rajada üle väina sild. La Manche'i väina kitsaimas kohas eraldab Inglismaad ja Prantsusmaad umbes 32 kilomeetrit.

Eelmisel aastal rääkis Johnson ka "merealusest maanteest", mis tema hinnangul olevat ka sümboolne näide, et kuigi Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, sidemeid Euroopaga läbi ei lõigata.

Liverpooli Ülikooli arhitektuuriprofessor Alan Dunlop ütles Timesile kommentaariks, et arvestades oma ametiaega Londoni linnapeana, võiks Johnson igasugustest suurtest ehitusprojektidest eemale hoida. "Pärast Garden Bridge'i janti, kus Boris Johnson Londoni linnapeana ilmselgelt jättis tähelepanuta ehitusreeglid, kulutas 60 miljonit naela maksumaksja raha ja siis raiskas veel 37 miljonit naela, võiks arvata, et ta hoiab edaspidi muude sildade ehitamisest eemale. Iga mõistlik inimene teeks seda."

Ideed ennast analüüsides rõhutas Dunlop, et La Manche'i väin on üks tihedama laevaliiklusega kohti maailmas. "Kas sellest ei piisa? Oleks lihtsam ja ka odavam nihutada Prantsusmaad lihtsalt lähemale."

Professor märkis irooniliselt, et sillaehitus oleks äsja pankrotti läinud suurfirma Carillion jaoks igati sobilik järjekordne "fantaasiaprojekt".

Ühendkuningriigi laevanduskoda kommenteeris sillaideed järgneva avaldusega: "Ehitada suur betoonstruktuur keset maailma tihedaima liiklusega laevateed võib kohata mõningaid väljakutseid."

Kuningliku Akadeemia liige ja arhitekt Ian Ritchie polnud samuti "Boris Bridge'ist" vaimustuses. "Ta lasi oma esimese sillaprojektiga tuulde rohkem kui 46 miljonit. Seega ma arvan, et ta ei peaks oma puudulikku mõtlemist rakendama uue "sildu ehitava" välispoliitika teenistusse. Hoidke see narr eemale keskkonnast ja La Manche'i väinast ning jätke kalad rahule," lausus ta.

Maailma pikim sild - Danyang-Kunshani sild - asub Hiina idaosas Jiangsu provintsis. 2011. aastal valminud sild on 164,8 kilomeetri pikkune ning see on osa Hiina kiirrongide süsteemist.

Peaminister Theresa May pressiesindaja aga teatas reedel kommentaariks, et mingeid konkreetseid plaane Briti-Prantsuse silla rajamiseks ei ole ning et välisminister oli viidanud vaid kahe riigi ühisele töörühmale, vahendas BBC.

Sillaidee jõudis avalikkuse ette ajal, kui Macron teatas Mayga Sandhursti sõjaväeakadeemias kohtudes, et Londonile eraldi kokkuleppe koostamine hävitaks Euroopa Liidu ühisturu.

"Kui te tahate ligipääsu ühisturule, sealhulgas finantsteenustele, siis olge lahked. Kuid see tähendab, et te peate panustama eelarvesse ja tunnistama Euroopa seadusi. Sellised on reeglid ja me teame süsteemi, mis on paigas Norra jaoks," selgitas Macron. 

Toimetaja: Laur Viirand



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: