Reinsalu sõnakasutus polnud kõige õnnestunum, kuid üllatuslikult on ministri suhtes kõige kriitilisemalt väljendunud ise aeg-ajalt vastaste suhtes solvavaid väljendeid pilduv Jürgen ligi, ütles peapiiskop Urmas Viilma Postimehes avaldatud arvamusloos.

Peapiiskop meenutas, kuidas Ligi mõne aasta eest ETV saates "Foorum" ütles Kadri Simsonile, et ta ei kaagutaks, või kommenteeris Maire Aunaste riigikokku kandideerimist Leninit parafraseerides, et iga köögitüdruk võib riiki valitseda.

Viilma hinnangul olid Ligi laused ebaõnnestunud väljendusviisiga mõtteavaldused, millega teravmeelitsedes on võimalik tähelepanu võita, aga ka oma rivaale paika panna, ning jürgenligilikult ebaõnnestunud sõnakasutusega väljendas end ka Reinsalu.

"Kardan, et 100-aastane Eesti Vabariik käriseb hetkel mitmest paigast ja vastutavad selle eest kõik need, kes otsivad kunstlikke põhjuseid vanade õmbluste lahti käristamiseks," sõnas Viilma.

Peapiiskop jagas sotsiaalmeedias Reinsalu ettekannet EELK perekeskuse tänuüritusel möödunud aasta detsembris peetud ettekannet, millest tema hinnangul ilmneb ministri tegelik suhtumine naistevastasesse vägivalda.

Ligi: kirik väärib paremaid tekste

Jürgen Ligi ütles Viilma kriitikat kommenteerides, et ametlik needus on püha ja tema selle vastu ei saa.

"Kantslist võib võibolla rääkida kõike ja inimest needa, tõestama ei pea sealt vist midagi. Ega nähtavasti isegi teadma. Aga mina pean nüüd kahjuks selgitama. Sealhulgas asja, millega see jumalasulase sõnavõtt osteti," lausus Ligi.

"Ma olin tegelikult viimane, kes meie fraktsioonist umbusaldusavaldusega nõustus, sest ma naudin sõna ja põlgan ta saba sikutamisi. Jäin fraktsiooni esimehena esimest korda korraks üksi. Ma kartsin, et jutt viiakse Reinsalu sõnakasutusele ja siis teiste omadele ja temal sellele, et ta kahetses sõna. Aga ta kahetses seda võimupositsioonil olija upsakusega tingimusel “kui keegi haiget sai”, jättes nimme vabandamata asja enda pärast. Et meeldida jõmmidele ja võita tagasi nende hääli," lisas ta.

Ligi sõnul teeb vägivald haiget paljudele ning justiitsministri asi on vägivallaga võidelda sõnast alates, tema sõna loob õigust. Vastasseisus fraktsiooniga jõuti Ligi sõnul kiiresti üksmeelele, et Reinsalu ei sobi mitte sõna, vaid sisu pärast, paljude juhtude pärast, kus ta tõe ja õiguse looja rollis on poliitiline mängur,.

"Mütoloogia minu sõnakasutustest ei peaks olema praeguse vaidluse sisu, aga elukutseline mütoloog ei tohtinuks antud juhul sekkuda üldse, sest ta sai äsja poliitilist raha. Seda justiitsministri libajuriidiliste põhjendustega, mis Eesti õigusjärgsust lõhuvad ja minu väitel ka seadust väänava ekspertiisiga. Mina saan oma seisukohta tõestada ja teen seda," selgitas Ligi. "Minagi oleks andnud raha, sellest on kirjalik tõestus aastast 2013, aga ausalt ja ilma häälte nimel manipuleeringuteta".

Lisaks väitis ligi, et ta pole kunagi Kadri Simsonile öelnud "ära kaaguta".

"Seda ei kuulnud ei tema ega isegi kõrvalseisja stuudios, sellest saime kõik teada hiljem, et selle debati tapmisest frustreerunud oige oli televaataja jaoks reetnud mikrofon revääril, mille tundlikkust ma ei teadnud karta. Ma vabandasin seepeale avalikult ja omavahel ja me leppisime ära," lausus ta.

Ka Maire Aunastega on Ligil enda sõnul väga head omavahelised suhted ning tema kohta öeldu oli must huumor konkreetses koomilises kontekstis.

Reinsalu pole Ligi sõnul ära leppinud ei naisteühenduste ega naiste varjupaigapakkujatega, vaid ründab kriitikuid teiste, nüüd kiriku kätega.

"Olen ikka kaitsnud kiriku vaimsust võitleva ateismi ees, olen kaitsnud isegi ta õigust näiteks kooselu teemal ise, mitte avaliku arvamuse ja moodsate trendide järgi joonduda, ent nüüd vabandan, see Urmas Viilma tekst võttis mult relvad. Kirik väärib paremat," ütles riigikogu liige.

Opositsioon on andnud Reinsalule kuni esmaspäevani aega ise tagasi astuda ning lubanud pärast seda asuda koguma allkirju umbusaldusavaldusele. Skandaali põhjustas Reinsalu sõnakasutus, kui ta kaitses kriitika alla langenud NO99 teatri juhti Tiit Ojasood.

Hiljuti kaitses Reinsalu EELK-le kunagiste okupatsioonikahjude hüvitamist, põhjendades seda kunagiste võlakirjade kompenseerimisega.