Kurdidevastast operatsiooni Süürias toetab ka suur osa Türgi opositsioonist
Türgi on alustanud pealetungi kurdidele Süürias, kes olid kõige tõhusamad ISIS-e vastu võitlejad ja keda toetab USA. Ehk siis üks NATO riik on läinud kallale võitlejatele, keda toetab teine NATO riik. Pingelisest olukorrast tegi ülevaate "Välisilm".
Kuidas siis on nüüd juhtunud, et NATO liikmesriik ründab üksusi, mis olid lääneriikidele ja ka Süüria mõõdukate mässuliste vägedele kõige kindlamad liitlased ISIS-e äärmuslaste vastu?
Türgi teatel tuleb kurdide rahvakaitseüksusi välisriigis rünnata, et vähendada terroriohtu Türgis. President Recep Tayyip Erdogani sõnul on Süüria kurdi rahvakaitseüksused (YPG) selgelt seotud Türgis võitleva keelatud rühmitusegaKurdistani Töölispartei (PKK).
Erdogan ütleb välja ka teise tõe - Türgi ei taha enam oma territooriumil hoida suurt hulka Süüria sõjapõgenikke. Kõige lihtsam oleks need inimesed paigutada aga kurdide aladele Süürias.
"Mis on meie eesmärk? Meie eesmärk on järgmine. Kas meie riigis on 3,5 miljonit Süüria venda? Jah, on. Meie eesmärk on saata 3,5 miljonit Süüria venda nende kodumaale tagasi," teatas ta.
Türgi peaminister Binali Yildirim põhjendab vajadust Süüria kurdide alasid rünnata ka üleeilse raketirünnakuga Kilisi linna pihta Türgis. Yildirimi sõnul lasti linna tabanud raketid kurdi aladelt.
Türgi oli samas selleks ajaks juba alustanud suurtüki- ja õhurünnakuid kurdi alade vastu. Türgi maavägesid tol hetkel Süürias ametlikult veel polnud. Siiski pole teada, kes Kilisi linna tabanud raketid tegelikult välja tulistas.
USA soovitab Türgil tagasi tõmmata või vähemalt hoiduda tsiviilisikuile kahju tegemisest. Hoopis teravamalt suhtub toimuvasse Prantsusmaa. President Emmanuel Macron nõuab koguni ÜRO julgeolekunõukogu kokkukutsumist. Prantsusmaa kaitseministri Florence Parly sõnul peab Türgi sõjategevus tingimata lõppema.
Juba on Türgi vägedega ühinenud ning püssitorud vanade liitlaste vastu pööranud ka Süüria mõõdukate või ilmalike mässuliste tähtsaim sõjavägi - Vaba Süüria Armee.
Erdogani selja taha on üksmeelselt kogunenud ka Türgi opositsioon, välja arvatud kurde ja muid väikerahvaid esindav Rahvaste Demokraatlik Partei (HDP). Teised Türgi parteid on alati rohkem või vähem marurahvuslusse kaldunud, samuti mõjutavad parteide retoorikat ka tuleva aasta parlamendivalimised, mille peale kõik opositsiooniparteid juba ette mõtlevad.
"Meie auväärne armee alustas tähtsat kampaaniat. Meie toetus sellele kampaaniale on täielik. Me loodame, et see on edukas ja jõuab oma eesmärgile nii ruttu kui võimalik," teatas Türgi Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimees Bülent Tezcan.
