Türgi alustas 20. jaanuaril Süüria põhjaosas Afrini piirkonnas operatsiooni Oliivioks. See on suunatud Süüria kurdide Rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, milles Ankara näeb Türgit ohustavat terrorirühmitust.

YPG on aga USA oluline liitlane võitluses äärmusrühmitusega ISIS, nii et Afrini operatsioonis võitleb USA NATO liitlane vägedega, mida ameeriklased toetavad ja relvastavad.

Lisaks Afrini enklaavile Süüria loodeosas on YPG kontrolli all veel strateegilise tähtsusega Manbiji linn idas ja Iraagi piirini ulatuv maariba Eufratist ida pool.

"Kui nad (YPG) Manbijist ei lahku, läheme me Manbiji, läheme itta Eufratini välja," ütles Türgi asepeaminister Bekir Bozdağ uudistekanalile CNN-Türk.

Afrinis ja selle ümbruses Ameerika sõdureid ei ole, kuid nad on Manbijis ja Eufratist idas, kus nad aitavad kurdidel ISIS-ega võidelda.

Bozdağ rõhutas, et Türgi ei soovi vastasseisu USA sõduritega, aga neil on oht rünnaku alla jääda, kui nad YPG mundris võitlevad.

"Me ei taha sugugi kokkupõrkeid USA-ga Manbijis, Eufratist edas ega kusagil mujal," kinnitas asepeaminister, aga hoiatas, et kui "USA sõdurid kannavad terroristide mundreid ja on rünnakus armee vastu terroristide hulgas, ei ole võimalik vahet teha".

Türgi teatas veel kahe sõduri hukkumisest lahingutes kurdidega

Süürias sai pühapäeval lahingutes kurdi võitlejatega surma veel kaks Türgi sõdurit, teatasid võimuesindajad.

Päev varem sai lahingutes surma seitse sõjaväelast.

Ühtekokku on nüüd 20. jaanuaril alanud operatsioonis Oliivioks hukkunud 16 Türgi sõdurit.

Piiri Türgi poolel on mürsutules surma saanud ka seitse tsiviilisikut. Ankara on süüdistanud neis rünnakutes YPG-d, lisaks on Türgi teatanud ka sadade kurdi võitlejate surmast, ent neid väiteid pole võimalik kontrollida.

Türgi kinnitas laupäeval varasemat seisukohta, et Süüria president Bashar al-Assad peab "mingil hetkel" ameti maha panema, kuid eitas igasuguseid kontakte Ankara ja Damaskuse vahel seitse aastat väldanud kodusõja lõpetamiseks.

Ankara on olnud Assadi peamine vaenlane kogu konflikti vältel, kuid on viimastel kuudel aeg-ajalt pehmendanud oma retoorikat koostöö tihenedes režiimi peamise liitlase Venemaaga.

President Recep Tayyip Erdoğani pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles ajakirjanikele Istanbulis, et Assad on kaotanud oma legitiimsuse ega ole liider, kes riigi võiks ühendada. Kalini sõnul ei seisne Venemaa positsioon niivõrd Assadi isiku kaitsmises, kuivõrd riigi institutsioonide, riigiaparaadi ning Süüria armee ja režiimi elementide kaitsmises.

Süüria Afrini võimud kutsusid Moskvat peatama Türgi pealetungi

Süüria põhjaosa kurdienklaavi Afrini võimud kutsusid pühapäeval suurvõime ja eelkõige Venemaad sekkuma Türgi pealetungi peatamiseks piirkonnas ja heitsid Moskvale ette kaasosalust tsiviilisikute tapmises.

Afrini kohalikud võimud - alates 2013. aastast tegutsev poolautonoomne valitsus - kutsusid Venemaad Türgi operatsiooni küsimuses kindlat seisukohta võtma. "Me palume iseäranis Vene föderatsioonil võtta tagasi toetus Türgi riigi terrorismile Afrini rahva vastu," teatati avalduses.

Selles kuulutati ka, et Moskva kannab vastutust "tapatalgute eest, mida fašistlik Türgi riik süütute tsiviilisikute vastu toime paneb".

Venemaa sekkus Süüria sõtta 2015. aasta septembris president Bashar al-Assadi režiimi poolel ja riigil olid Afrini piirkonnas viimase ajani ka sõdurid, kuid Moskva otsustas need enne Türgi pealetungi sealt ära tuua.

YPG ja Afrini ametnike sõnul võrdub Vene sõdurite piirkonnast äratoomine Türgi pealetungi vaikiva heakskiitmisega.

Enklaavi ametnikud kutsusid "Türgi agressiooni peatamiseks viivitamatult sekkuma" ka USA-d, Euroopa Liitu, ÜRO Julgeolekunõukogu ja regioonis ISIS-ega võitlevat USA juhitavat koalitsiooni.

Ankara teeb enda sõnul kõik endast oleneva tsiviilohvrite vältimiseks, kuid vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmeil on alates operatsiooni algusest elu jätnud 68 tsiviilisikut, nende seas 21 last.

Sõjategevuses on hukkunud üle üle tosina Türgi sõduri, ligi 100 Türgi-meelse Süüria ülestõusnu ja umbes sama palju YPG võitlejaid, teatas vaatluskeskus.