Tillerson: USA vaatab Türgi samme Süüria põhjaosas murega ({{commentsTotal}})

{{1516635480000 | amCalendar}}
USA välisminister Rex Tillerson.
USA välisminister Rex Tillerson. Autor/allikas: AP/Scanpix

USA välisminister Rex Tillerson ütles esmaspäeval Londonis visiidil olles, et Washington on mures seoses Türgi sammudega Süüria põhjaosas, ning kutsus üles konflikti osapooli - Ankarat ja Süüria kurdide üksusi - üles vaoshoitusele.

"Me oleme mures Türgi intsidendi pärast Põhja-Süürias," vahendas Reuters Tillersoni sõnu.

"Me tunnistame ja austame Türgi legitiimset õigust oma kodanikke terroristlike elementide eest kaitsta," rääkis USA välisminister.

Tillerson selgitas, et ta kutsub kõiki osapooli üles vaoshoitusele ja tsiviilohvrite vältimisele ning et USA eesmärgiks on vaadata, kuidas annaks teha koostööd selle nimel, et Türgi legitiimsetele julgeolekumuredele tähelepanu saaks pöörata.

Türgi operatsioon Süürias jätkub, teemat arutab peagi ÜRO julgeolekunõukogu

Türgi meedia teatel on riigi relvajõud ja Ankara poolt toetatud Süüria opositsiooni üksused vallutanud Süüria põhjaosas Afrini piirkonnas asuvat küla ja tõrjunud sealt välja Süüria kurdide üksused. Süüria kurdide omakaitsevägi YPG on omakorda teatanud, et vähemalt kaks küla õnnestus eil esmaspäeval tagasi vallutada.

Uudisteagentuuri Anadolu teatel vallutasid Türgi väed Afrini piirkonnas Shankali, Qorne, Bali ja Adah Manli külad, samuti võeti oma kontrolli alla Kita, Kordo ja Bibno piirkonnad, vahendasid BBC ja Reuters.

Briti taustaga vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus aga märkis, et esmaspäeval pidasid kurdide väed raskeid lahinguid ja ajasid Türgi üksused minema vähemalt kahest külast. Samuti kinnitas YPG, et tulistas raketiheitjatest Türgi piiriäärseid alasid.

Vaba Süüria Armee esindaja major Abdul Rahimi sõnul osaleb pealetungis umbes 25 000 opositsioonivõitlejat. Hetkel pole selge, kui palju Türgi sõdureid nendega koos operatsioonist osa võtab.

Ka hukkunute kohta pole veel täpseid andmeid. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel on seni Afrini piirkonnas hukkunud 18 tsiviilisikut, suurem osa neist sai surma nädalavahetusel toimunud Türgi õhurünnakutes.

YPG teatel hukkus pühapäevastes lahingutes neli Türgi sõdurit ja 10 Ankara-toetatud võitlejat, Türgi pole neid andmeid kinnitanud.

Ankara peab USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni liitlaseks olevat YPG-d terroriorganisatsiooniks, sest Türgi võimude hinnangul on sisuliselt tegu keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haruga. YPG on Ankara süüdistused tagasi lükanud.

Samal ajal on YPG olnud oluliseks osaks Süüria Demokraatlikest Jõududest (SDF), mis on lääneriikide peamine liitlane ISIS-e vastases võitluses ning mille üksused vallutasid USA koalitsiooni õhuväe toel oktoobris ka ISIS-e "pealinna" Raqqa.

Seoses ISIS-e vastase koalitsiooni selle kuu teatega, et neil on kavas Süüriasse moodustada SDF-i baasil terrorismivastane piirivägi, on Ankara oma kurdidevastast retoorikat karmimaks muutnud ja Washingtoni teravalt kritiseerinud.

Reedel viis Türgi oma varasemad ähvardused täide ning alustas Afrini piirkonnas asuvate kurdide positsioonide tulistamist ning peagi liikusid üle piiri ka Türgi soomukid ja üksused, et toetada liitlastest Süüria opositsiooniüksuste ehk Vaba Süüria Armee pealetungi.

Süüria valitsus, viimase liitlane Iraan ning USA liitlaseks olev Egiptus on Türgi operatsiooni hukka mõistnud. USA ja Prantsusmaa on kutsunud Türgit üles vaoshoitusele. Ka Assadi liitlaseks olev Venemaa on nõudnud, et Türgi operatsiooni lõpetaks.

ÜRO julgeolekunõukogu peab olukorraga seoses erakorralise istungi esmaspäeval.

USA tegevus Süürias on kas tahtlik provokatsioon või ei saa Washington aru piirkonnas valitsevast olukorrast, ütles esmaspäeval Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Välisministri avaldus oli reaktsioon USA juhitud koalitsiooni teatele kurdide üksusi sisaldavate piirivägede kohta.

Lavrovi sõnul tuleb kurdidele kindlustada roll edasises poliitilises protsessis, ent kurdid peavad koos Süüria teiste rahvuslike, poliitiliste ja usuliste jõududega tunnistama Süüria suveräänsust ja territoriaalset jagamatust.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan on lubanud YPG kiirelt purustada ja kinnitanud, et Türgil pole kavas selles küsimuses taganeda. Peaminister Binali Yildirim on selgitanud, et Ankara eesmärgiks on luua Süüria territooriumil Türgi piiri ette 30-kilomeetrine turvatsoon.

Suurem osa kurdide üksuste kontrolli all olevatest piirkondadest asub Süüria kirdeosas. Afrini piirkond on aga loodeosas ning see on ülejäänud kurdide aladest sisuliselt ära lõigatud.

Varem on Türgi nõudnud, et kõik Süüria kurdide üksused peavad liikuma Eufrati jõest itta, kuid viimase aja avaldused on olnud üldisemad - Süüria kurde süüdistatakse terrorismis ning ähvardatakse nende vastu jõudu kasutada. Ankara on korduvalt Süüria kurdide vastu sõjalist jõudu kasutanud, eriti intensiivseid samme tehti 2016. aasta augustis alanud operatsiooni Eufrati Kilp raames.

 

Toimetaja: Laur Viirand



Peaminister andis üle riiklikud preemiad

Fotod ja video: peaminister andis Haapsalus üle riiklikud preemiad

Eesti 100. sünnipäeva nädala tähtsündmused jätkusid teisipäeval Haapsalus, kus peaminister Jüri Ratas andis koos haridusminister Mailis Repsi ja kultuuriminister Indrek Saarega üle 2017. aasta riigi teaduspreemiad, Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: