Karnau: Eestis on väga popp asju maha teha võimaliku riigiabi kahtlusega ({{commentsTotal}})

Andrus Karnau
Andrus Karnau Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" leidis ajakirjanik Andrus Karnau RMK ja ESt-Fori võimalikku eellepingut kommenteerides, et Eestis on väga popp ja moodne kõike maha teha võimaliku riigiabi kahtlusega, samas aga ongi riigi asi suurinvesteeringuid toetada.

Karnau sõnul on sel nädalal lahvatanud tüli, mis seni paistis keskkonna pärast muretsevate inimeste ja ärimeeste vastasseisuna, võtnud nüüdseks väga selgelt äritüli mõõdud ning Est-Fori konkurendid on lubanud eellepingu kohtusse kaevata.

"Eestis on väga popp ja moodne tänu Estonian Airi kaasusele kõiki asju maha teha võimaliku riigiabi kahtlusega," ütles Karnau.

Saatejuht Ahto Lobjakas tõdes, et riigiabi on Euroopa Liidu regulatsioonidega keelatud. "Kui riigiettevõte sõlmib sisuliselt 15-aastase tarnekindlust pakkuva leppe eraettevõttega, siis võimalikku turutõrget näen siin igal juhul. Kui seda mitte nimetada riigiabiks, siis tuleks leiutada uus termin," märkis Lobjakas.

"Riik ju sisuliselt ütleb, et raha jääbki voolama sõltumata turu olekust või tingimustest, mis tavaliselt sellist äri peaksid mõjutama. Inimesed, kes Est-Fori taga on, on sattunud väga rasvase piimaga nisa otsa. Ma ei saa aru, mis teeb puidusektori erinevaks mõnest teisest sektorist, näiteks lennundusest," ütles Lobjakas.

Karnau leidis, et pole mõtet juriidiliselt vaielda, kas see on riigiabi või ei ole.

"See, et üks niivõrd suur investeering vajab pikaajalisi tarnelepinguid, et üldse tegutsema hakata, et saada pankadest laenu ja leida investoreid, selleks ongi vaja pikaajalisi lepinguid," arvas Karnau.

"Kui me vaatame Eesti puidusektorit, siis selge on see, et kui riik mingil moel tahab teoks teha oma lubadust, et ta on huvitatud suurtest tööstusinvesteeringutest, siis RMK abil seda kindlustada ja toetada ongi peaaegu, et ainus võimalus," ütles Karnau.

Lobjaka sõnul on nähtud Eestis juba selliseid arenguid. "Kui korra on leping kätte saadud, siis on rida erategijaid, kes oleksid nõus selles protsessis osalema ja kui nad kaebavad kohtusse, siis on raske uskuda, et see on tehtud puhtast kiusust," ütles ta.

Karnau nõustus, et kindlasti ei ole tegemist kiusuga, vaid väga selgete äriliste huvidega nnig eelkõige toorme pärast.

"Minu arust on õige, et riik toetab oma metsamajandamise ettevõtte kaudu sellist investeeringut ja on seda varem teinud näiteks Kunda tselluloositehase puhul. Küsimused tekkivad just võimaliku lepingu hinnas ja kui puidumassitehase investorite esindaja on olnud pikka aega RMK nõukogu esimees, siis on arusaadav, et avalikkusel tekib küsmus, kas selline leping on turutingimustele vastav ja aus," leidis Karnau.

Lobjaka arvates on ka teisi võimalusi - näiteks teha avalik pakkumine, kus oleks ka teisi osalisi.

"Me näeme Eestis kogu aeg, kuidas riigikapitalismi ilmingud viivad kahte kohta koraga välja - üks on ebaefektiivsus ja küsitavad investeeringud ning teiseks tekivad riigisektorid, kus riigi raha peal elavad oma elu ärihuvid, mis ei tohiks riigi raha peal elada," leidis Lobjakas.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: