Puidutööstuses läheb kõige paremini puitmajatootjatel, siin ollakse Euroopas lausa esirinnas.

Näiteks 20 aastat tegutsenud moodulmajade tootja Harmet viib 90 protsenti oma toodangust välismaale.

"Erinevalt Soome turust oleme küllaltki palju võtnud suuna just ekspordile, mida näitab ka fakt, et Eesti puitmajatootjad on Euroopa Liidu suurimad puitmaja tootja toodete ekspordis. See areng taasiseseisvumisest olnud päris suur, sest et kui me ikkagi algselt vedasime välja toorpalki, siis täna on ikkagi väga kõrgel tasemel väärindatud puit, mis me siit välja viime," rääkis Harmeti tegevjuht Alo Tamm.

Puitmaja tootmine on parim näide puidu väärindamisest, sest sisuliselt alates metsas saetavast puust pannakse lõppkokkuvõttes Eestis kokku maja, mis siis nõudlikule Skandinaavia kliendile maha müüakse.

Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks kõige kiiremini areneva lisandväärtusega majandusharusid. Väärtuse loomine on siin 20 aastaga kümnekordistunud.

Puidutööstuse liidu juht Henrik Välja selgitas, et väga hästi läheb ka ehitusdetailide, mööbli, saematerjali ja puidugraanuli tootjatel, ning ta tõi näiteks Otepää vineeritehases toodetud akustilise omadustega vineeri. "Ja kasutust leiab see näiteks reisibusside ehituses, reisibussi põrandana, näiteks sõiduautode tagumise istme seljatoe sees, et isoleerida müra."

Kuid puidutööstuses ei lasta raisku minna ka väärtusetul metsamaterjalil. Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateadlane Alar Konist kinnitas, et puidutööstuse jääkidest on kindlasti otstarbekas elektrit ja soojust toota.

"Me kasutamise seal siis näiteks täiendavalt veel oksad ära, kasutame ära ladvad, kasutame ära kännud, kasutame ka järelejäävad koortega lauapirrud, kõik need me toodame meile sobivaks kütuseks antud juhul enamasti siis hakkeks ja selles mõttes on see parim variant, mismoodi seda puiduresurssi kasutada," rääkis Konist.

Suurtesse energeetilistesse kateldesse, mille kasutegur on üle 90 protsendi, sobib hästi väga madala kvaliteediga puit. Näiteks kõige paremini kasutakse seda ära Väo koostootmisjaamas. Biomassist toodetakse kõige rohkem ja kõrgeima kasuteguriga elektrit aga Auvere elektrijaamas. Kuid ka energeetikas on võimalik puidujääke veelgi paremini kasutada, näiteks puidutööstuses endas.

"Sealt edasi tulevad põhimõtteliselt energeetikud appi ja aitavad leida sobiva lahenduse, et kas on võimalik seda tööstuses kohapeal mingisuguse protsessi käigushoidmiseks kasutada, või kuivatamiseks või mingi tehnoloogilise sõlme auruvajaduse katmiseks," märkis Konist.

Kõigi nende Eestis tehtud edusammude kõrval läheb aga 25 protsenti meie metsamaterjalist ekspordiks, enamasti on see paberipuu. Kaks miljonit tihumeetrit puitu aastas müüakse välismaale odavalt maha.

"Kui me kujutame ette endale ühte puud, me saame sealt alt jämedast otsast saepalgi, okstest ja jääkidest me saame küttematerjali, saame energiat, aga see vahepealne osa, mis on natuke liiga peenike, et olla saematerjal, aga natuke liiga jäme, et seda ka kütta, seda me täna ei oska Eestis piisavalt väärindada," lausus Henrik Välja.

Arvude keelde ümber panduna tähendab see, et 40 protsendist puust tehakse palki ja saematerjali, 30 protsenti läheb kütteks ja ülejäänud 30 protsenti jääb suures osas alles paberipuuna. Nagu nimigi ütleb, saaks viimasest teha paberitooteid.

"Paberit, paberimassi, mida vähesel määral Eestis tegelikult juba tehakse, aga tänapäevaste võimalustega tööstus võimaldab sellisest materjalist teha ükskõik mida. Tselluloosist omakorda on võimalik toota tänapäeval kõikvõimalikke asju juba. Olla siis mööblitööstusele täiendavaks sisendiks, võib-olla ka rõivatööstusele ja mis iganes komponentideks lahti harutades seda puitu me võime leida ka täna kas või hambapastast ja närimiskummist," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Seega oleks metsatöösturite ja ministeeriumi hinnangul Eestisse ikkagi vaja ehitada tselluloositehas. Välja sõnul pole seda seni tehtud eelkõige väga suure investeerimisvajaduse tõttu.

Tehase Tartu lähedale rajamise plaani ümber käivad praegu vihased vaidlused. Projekti eestvedajad räägivad puidu ressursi mõistlikust ärakasutamisest, vastased selle sama ressursi - metsa - kuritarvitamisest ja keskkonnamõjudest.

"See on nüüd riigil otsustamise koht, et mis on siis olulisem siis riigile, kas toetada ühte suurt tehast, muideks üks väikene tehas, väiksem tehas, ütleme poole väiksem tehas oleks vägagi mõistlik Eestile, aga nii suur tehas, sellel on ka omad suured miinused ka puidutööstusele, et kas siis toetada seda ühte tehast või siis vaadata laiemalt, pakkuda siis neid võimalikult efektiivse palgiväärindamise võimalusi Eesti turule," leidis Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Üks võimalus on sellest toota peenpalki. Lisaks uuritakse Rosenvaldi sõnul Eestis ka uusi puidukeemia võimalusi, mis aitaksid paberipuitu kohapeal väärindada. Lambi sõnul selgubki aga lõplik tõde tehnoloogiate osas alles pärast põhjalikke uuringuid.

"Praegu riigi poolt me oleme selles mõttes eriplaneeringu algatamise faasis, et saada üldse rohkem informatsiooni, kogu selle ettevõtte plaani osas. Ennem kui need teadmised meieni ei ole jõudnud, ei saa me otseselt midagi otsustada. Et ootame ja teeme teadlikud valikud," märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Lamp.

Lamp rõhutas lõpetuseks, et tegelikult hakkab puidu väärindamine metsast endast. Kuidas ühiskond Eesti metsa suhtub ja kui heaperemehelikult metsa omanikud puid kasvatavad, et sellest siis lõpuks kvaliteetset puitu saada.