Tselluloositehase toormevajadus on 3,3 miljonit tihumeetrit. Est-For Invest soovib 2/3 sellest saada Eestist, milleks soovib sõlmida projektile rahastuse saamiseks eelleppeid.

RMK on üks neist, kes soovib toorme kindlustamiseks oma panuse 0,5 miljoni tihumeetri näol aastas anda ja seda 15 aasta vältel.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles, et Eesti sadamatest viiakse igal aastal ligi kaks miljonit tihumeetrit puitu välja. "See häirib kõiki, nii metsaomanikke kui ka tööstureid," lausus Kallas, kelle sõnul on selline olukord kestnud 25 aastat ja ajanud käe taskus rusikasse.

Ta tuletas meelde, et kui Est-For Investi inimesed oma plaaniga tselluloositehas rajada RMK kontorisse tulid, siis oli tal piltlikult tunne, et mehi ei saa enne uksest välja lasta, kuni kaup on koos.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava kinnitas, et RMK-ga sõlmitav heade kavatsuste kokkuleppe koosneb kolmest punktist. Selles on määratud toorme maht, turupõhine hind ja 15-aastane periood.

Eesmärk on mõne aasta pärast, kui on selge tehase rajamise võimalikkus, jõuda 2020. aastaks päris tarnelepinguni, mille eeldatav rahaline maht on 300 miljonit.

"Oleme püüdnud Est-For Investi enda külge siduda ja neile kindluse anda, et nad tehase rajada saaksid," lausus Aigar Kallas.

Täna müüb RMK 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust ekspordiks. Kui see jääks Eestisse, võidaksid kõik, kinnitas Kallas.

"Pikaajaline tarneleping Eestis tegutseva tööstusega tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi esineks vähem,” lisas RMK juht.

Varasemalt on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks.

Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu.