Maanteeamet uuris Tallinna lähistel elavate inimeste liiklemisharjumusi ({{commentsTotal}})

Maanteeamet uuris, kui palju ja millega sõidavad väljaspool Tallinna linna elavad Harjumaa inimesed ning Rapla ja Kohila valdade elanikud.

Uuringu eemärgiks on teada saada võimalusi, kuidas panna inimesi rohkem kasutama ühistransporti. Nagu arvata võib, eelistab suurem osa inimestest - 63 protsenti - liikumiseks sõiduautot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pealinna ümbruse harjumaalasi ning Rapla ja Kohila valla elanikke paneks autole ühistransporti eelistama paremad ja kiiremad ühendused, ühtne piletisüsteem ja ning mugavamad nn pargi ja reisi tingimused.

Maanteeameti tellimusel ja Kantar Emoris valminud uuringust selgub, et rongid mõjutavad liikumismustreid rohkem kui bussid.

"Need, kes elavad rongipeatuse lähedal, nendel kohe on näha, et ühistranspordi kasutus on suurem, sest nad saavad kiiresti linna. Kuigi suurem osa inimestest elab bussipeatuse läheduses, siis see ei ole korrelatsioonis bussi kasutamisega. Põhjusel, et see on liiga aeglane ja bussiliiklus pole piisavalt sage," selgitas maanteeameti liikuvuskava ekspert Mari Jüssi.

Tallinn on teadaolevalt tõmbekeskus ja argipäeviti tuleb pealinna keskmiselt 63 000 inimest.

56 protsenti väljaspool Tallinna elavatest harjumaalastest ja Rapla ning Kohila valla elanikest käib pealinnas 4-7 korda nädalas, 16 protsenti 2-3 korda, 27 protsenti üks kord ja kaks protsenti ei käi üldse.

Seega liigub veidi enam kui 92 000 elanikust, kes on vanemad kui 15 eluaastat, 4-7 korral nädalas Tallinna 51 200 inimest. Üle poolte neist sõidab Tallinna autoga.

Keskmiselt kulutab Tallinna ümbruse elanik autokütusele kuus 172 ja ühistranspordile 26 eurot.

Uuring purustas ühe müüdi, justkui viidaks suurem osa lapsi kooli autoga - nimelt sõidab tervelt kolmandik Harjumaa lastest kooli ühistranspordiga ja 11 protsenti jalgrattaga.

Maanteeameti teatel vajab inimeste liikumine paremat planeerimist, sest Tallinn pole kummist. See tähendab erinevate transpordiliikide kombineerimist ja koostööd sujuvate ühistranspordiühenduste loomisel.

"Kuna me ei saa eeldada, et me kõikide elu- ja töökohtadeni viime hea ühistranspordi, need vahemaad on pikad, siis edasise planeerimise juures on ülioluline, et uued arendused, mis eeldavad inimeste liikumist, uued töökohad, tekiks juba olemasoleva ja hea ühistranspordi lähedusse," lausus Jüssi.

Enamik küsitlusele vastanutest tõi autosõidu eelisena välja mugavuse ja privaatsuse ning alles siis ajalise kokkuhoiu.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: