Peaprokurör Perling: süvariiki pole olemas
Eestis ei ole nn süvariiki, kus eriteenistused ja prokuratuur otsustavad Eesti elu üle, kinnitas riigi peaprokurör Lavly Perling.
Perlingu sõnul ei ole ta näinud osade poliitikute poolt viimasel ajal väidetud süvariiki, kus eriteenistused ja prokuratuur otsustavad tegelikult Eesti elu üle. "Ja mitte ainult ei ole näinud, ma olen kindel, et seda (süvariiki - toim) ei ole olemas," kinnitas Perling ERR-i uudisteportaalile antud usutluses.
"Küsimus "Kas prokuratuur on sõltumatu?" oli üks küsimus, mida minult küsiti ametissenimetamisel kolm ja pool aastat tagasi. Sama kindlalt ja kiirelt nagu tookord väitsin, et prokuratuur on sõltumatu, julgen seda ka täna öelda. Prokuratuurist ei ole võimalik tellimustöid saada," sõnas Perling.
Rääkides endise Keskerakonna esimehe ja Tallinna endise linnapea Edgar Savisaare üle käivast kohtuprotsessist, kinnitas Perling, et piiratud ressursside tingimustes tuleb uurijate ja prokuratuuri kriminaalmenetuslik ressurss suunata sinna, kust saaks kõige parema tulemuse ühiskonnale.
"Korruptsiooniasjade puhul tuleb selgeks teha, kus on mädapaise kõige suurem, siis tuleb oma ressurss sinna suunata ja hakata otsima tõde. Riiklikule süüdistusele oleks kõige parem lahendus, et selles asjas selguks tõde rahuliku, mõistliku, humaanse menetluse käigus. "
Kui Savisaarele kohtuniku määratud arstlik ekspertiis peaks aga jõudma järeldusele, et Keskerakonna endine esimees ei saa kohtus osaleda, läheb ülejäänud protsess edasi.
"Teiste kohtualuste asja menetletakse edasi ja seal teeb kohus oma otsuse, ilma ühe süüdistatavata. Kui seejärel toimub (Savisaare - toim) tervenemine ja inimene saab jälle osaleda, siis saab tema suhtes menetlust jätkata."
Küsimusele, kas riigikogu kantselei peaks välja andma parlamendi saadiku Keit Pentus-Rosimannuse kirjavahetuse, kui tsiviilasja arutav kohus seda küsib, vastas peaprokurör, et talle meeldib juristi ja ka inimesena mõelda, et oluline on tasakaalupunkti leidmine, kus ühelt poolt on mängus tõe otsimise ja menetluse huvid ning teisalt inimese eraelu huvid.
"Seda on keeruline hinnata, et mis kaalub ühe või teise õiguse üles. Loomulikult tean prokurörina, et tõendeid on tõe otsimisel alati vaja. Nii et kui ma julgen seda mõttemängu endale lubada ja küsin, kuidas ma suhtuksin, kui prokuratuurile öeldakse ei või jaa mingite tõendite kohta, siis... Ühelt poolt on prokuröri asi aktsepteerida ka vastust "Ei!", teisalt meeldib mulle mõelda, et kui tõsiste kuritegude puhul on tegemist tõe otsingutega, siis ühiskond üksmeelselt otsib – tehakse koostööd ja jagatakse teavet."
Perling kinnitas veelkord, et prokurör ei saa ega tohi anda hinnanguid mitte inimese, vaid kuriteo kohta.
"Prokurör ei tohi võtta Jumala rolli maa peal ja hakata hindama inimesi. Jah, ka seadus lubab inimest iseloomustavaid andmeid arvesse võtta, aga sa pead andma hinnangu teole ja sellest tulenevalt küsima karistust. Professionaalsuse küsimus on adumine, et see inimene kannab endas palju teisi ühiskondlikke rolle."
Toomas Sildami pikka intervjuud riigi peaprokurör Lavly Perlinguga saab ERR-i uudisteportaalist lugeda teisipäeva hommikul.
Toimetaja: Urmet Kook