Grišins ei täpsustanud juhtumi asjaolusid.

Norvik Banka suurim aktsionär, Vene-Briti ärimees Grigory Guselnikov ja teised Norvik Banka aktsionärid on pöördunud rahvusvahelise vahekohtu poole. Nende sõnul pressisid pankrotihaldur Māris Sprūds ja üks kõrgel ametikohal olev finantsametnik aktsionäridel välja raha, lubades vastutasuks, et Läti finantsjärelevalve jätab panga rahule.

Guselnikovi süüdistused on seotud Norvik Banka ja Läti vaidlusega Starmani ühe asutaja ja endise omaniku Indrek Kuivalliku toonase suurosalusega ettevõte Winergy tuulepargi üle.

Winergy projekti elluviimise eest vastutav ettevõte Polaris Invest oli pangale võlgu kümneid miljoneid eurosid, kuid pank ja ettevõte jõudsid leppeni ja pangast sai tuulepargi omanik. Sellest hoolimata on Winergy mitme kohtuvaidluse keskpunktis.

Norvik Banka leiab, et Sprūds oli võtmeisik, kes aitas Winergy projekti jaoks pangalt laenu saada, kuigi Sprūdsi nime Winergy kriminaalasjas ei mainita.

Māris Sprūds on juba saanud süüdistuse väljapressimises ja rahapesus. Läti prokuratuuri teatel tegelesid Läti Trasta Komercbanka pankrotihalduritena Sprūds, Ilmārs Krūms ning veel neli inimest väljapressimisega. Läti Televisiooni teatel ähvardasid Sprūds ja Krūms võtta ära Trasta Komercbanka võlausaldajate raha.

Sprūds oli vahi all alates 2017. aasta juunist, kuid reedel tasus ta 500 000 euro suuruse kautsjoni. Kust see raha pärines, keeldus ta avaldamast, öeldes, et "see pole tähtis."

Ka 2005. aastal peeti Sprūds kinni ja esitati talle süüdistus väljapressimises ja pistisevõtmises, millest prokuratuur hiljem aga loobus.

Norvik Banka teatel proovis "kõrge ametnik" Guselnikovilt 2016. ja 2017. aastal isiklikel kohtumistel ja vahendajate abil raha välja pressida, ähvardades seejuures vastasel korral panka finantsjärelevalve sanktsioonidega.

Guselnikov rääkis, et ta ei allunud nõudmistele ning see on võimalik põhjus, miks finantsjärelevalve panka survestama hakkas.

Kuigi Guselnikov ei nimetanud ametnikku nimepidi, kajastas Läti TV3 uurivas saatesarjas Nekā Personīga, et kõik märgid osutavad Läti keskpangale.

Esmaspäeval teatas Läti korruptsioonitõrjeamet (KNAB), et Läti Panga juhti Ilmārs RimšēvičsI kahtlustatakse 100 000-eurose altkäemaksu nõudmises ja vastuvõtmises. KNAB märkis, et 15. veebruaril avatud kriminaalasi ei ole seotud ühegi Läti krediidiasutusega, seejuures ka mitte USA rahandusministeeriumi poolt korruptsioonis süüdistatava ABLV Bankiga ega Norvik Bankaga.

Rimšēvičsi advokaat Saulvedis Vārpiņš ütles esmaspäeval, et Rimšēvičsi "hea sõber" on tasunud tema 100 000 eurose kautsjoni. Mees vabanes kinnipidamisasutusest esmaspäeva õhtul.

Läti korruptsioonitõrjeametnikud pidasid Rimšēvičsi kinni laupäeval. Kohaliku meedia andmeil otsisid korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) agendid päev varem läbi Rimšēvičsi kodu ja tema kontorid keskpangas. Läbiotsimistega seoses on kinni peetud ka vastuoluline ärimees Maris Martinsons.

Norvik Bank on varade poolest Läti kaheksas pank.

Uudisteagentuur Associated Press (AP) kirjutas esmaspäeva õhtul, et Rimšēvičs nõudis Norviki panga juhtidelt korduvalt suuri rahasummasid, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Norviki esindaja kinnitas uudisteagentuurile, et panga poolt esitatud rahvusvahelises kaebuses märgitud "kõrge Läti ametnik", kes neilt korduvalt pistist välja pressis ja maksmata jätmise korral ka kätte maksis, on just nimelt keskpanga president Rimšēvičs.

AP märkis oma ülevaates, et 1992. aastast Läti panganduses juhtival kohal olnud mehe kinni pidamine ja talle esitatud süüdistus on väikeriigi finantssektori kaosesse paisanud.