Kohtukaebust kinnitas ka keskpankuri advokaat Saulvedis Vārpiņš, vahendas Läti ringhääling.

Hagi sisuks on piirangud, mille Läti võimud Rimšēvičsi suhtes seoses korruptsioonikahtlustusega kehtestasid. Seetõttu ei saa ta ka täita oma ametikohustusi Läti Panga presidendina hoolimata sellest, et ta on ametlikult ametis ning teda ei saa sealt ka maha võtta enne, kui ta kohtus süüdi mõistetakse või kui ta just ei avalda soovi tagasi astuda. Sellest sammust on oma süütust kinnitav Rimšēvičs aga keeldunud.

Üheks kõige olulisemaks piiranguks on see, et ta ei saa riigist lahkuda ja see omakorda tähendab, et ta ei saa minna Frankurti täitma oma kohust Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena.

8. märtsil teatas ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et ka nemad uurivad juba Rimšēvičsi suhtes kehtestatud piirangute õiguspärasust.

Keskpankuri advokaadi poolt Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebuses seisab, et EL-i ja Läti seadused ei näe tegelikult ette olukorda, kus keskpanga juhi volitused eeluurimise ajaks ajutiselt peatatakse. Sellest tuleneb advokaadi hinnangul ka see, et Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) on piirangute kehtestamisega sekkunud Euroopa Keskpanga iseseisvusse. Seetõttu soovitakse olukorrale ka Euroopa kohtunike hinnangut, nentis Vārpiņš.

Advokaat rõhutas, et Rimšēvičs ei sea kahtluse alla võimude õigust keskpanga presidendi tegevust uurida ning et teema kiire uurimine on Rimšēvičsi enda huvides.

Juurdlus samal ajal jätkub ning ühtegi ametlikku süüdistust ei ole Rimšēvičsi vastu veel esitatud. Mees ise on tema vastu esitatud väited tagasi lükanud ning avaldanud arvamust, et tegu on osade pankade korraldatud provokatsiooniga tema vastu.

Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) kahtlustab Rimšēvičsit 100 000 eurose pistise väljapressimises ja vastuvõtmises. Lisaks ametlikele kahtlustusele on viimasel ajal meedias avaldatud keskpankuri kohta teda väga halvas ja korruptiivses valguses näitavaid süüdistusi.